Suurem kui maailma ookeanid – hiigeluuring avastas maa alt uskumatu elurikkuse

Lõuna-Aafrika Vabariigis 1,4 kilomeetri sügavuselt avastatud ümarussid. Foto: Süsiniku Süvaobservatoorium.

Ülemaailmse teadusrühma uuringu tulemuste kohaselt on meie jalge all elusorganisme rohkem kui maailmameres ning organismid suudavad ellu jääda oluliselt sügavamal kui seni arvatud.

Uuringu tulemused on jahmatavad, kuna näitavad elusorganismide võimet ka kõige ekstreemsemates oludes hakkama saada – süvapuurimiste põhjal tuvastasid Süvasüsiniku Observatooriumi (ingl Deep Carbon Observatory) teadlased nimelt organisme kohtadest, kus valitsesid ülikõrge rõhk, pimedus, kuumus, ja üldine toitainevaegus.

Oma liikiderohkuse ja elusorganismides seotud süsinikukoguse põhjal on maapõue elurikkus uuringu autorite hinnangul võrreldav koguni Amazoni vihmametsa või Galápagose saartega. Erinevalt nimetatud piirkondadest on sügavuses peituv elu aga suuresti inimmõjudest puutumata.

«Tunne on selline nagu oleksime leidnud uue maise elu pelgupaiga,» ütles uuringus osalenud Tennessee Ülikooli dotsent Karen Lloyd The Guardianile. «Avastame pidevalt uusi eluvorme. Tohutu osa elust maal ei ole mitte planeedi pinnal, vaid peitub selle pinna all.»

Kümme aastat kestnud uurimistöö koondab endasse 52 riigist pärineva 1200 teadlase töö. Autorite seas on erinevate loodusteaduste distsipliinide esindajaid geoloogidest ja mikrobioloogidest keemikute ja füüsikuteni. Kõige sügavamad uuringus analüüsitud puuraugud ulatusid viie kilomeetrit maa alla, kuid ka seal leidus veel ainurakseid organisme. Tulemuste põhjal järeldatakse, et maapinna sügavustes võib peituda koguni 70 protsenti Maa bakteritest ja ürgloomadest, kaalu poolest 15 kuni 23 miljardit tonni (väljendatuna seotud süsiniku koguses).

Lisaks näitavad esialgsed tulemused, et leiti ka maailma kõige pikema elueaga bakter, kes oli 2,5 kilomeetri sügavusel avastamist oodanud koguni miljoneid aastaid. Tõsi, see metaani tootev organism on küll puhkeasendis, kuid ainevahetus tal siiski toimub ja kõigi näitajate kohaselt on ta selgelt elus.

Nagu ütles Oregoni Osariigi Ülikooli mikroobideökoloog Rick Colwell, on maa-aluse elu ajaraamid meie jaoks võõrad, kuna erinevalt päikese rütmide järgi oma aega seadvast inimesest elab maa-alune elu hoopis muude tsüklite järgi – nende elutsükleid iseloomustavad pigem geoloogilised protsessid.

Kuigi elu sügavuspiiri antud uuringu raames ei tuvastatud – elu leiti ka sügavaimatest puuraukudest. Küll aga tuuakse temperatuuritaluvuse ülempiirina välja 122 °C. Samas on seegi vaid praeguste teadmiste kohaselt ning teadlaste hinnangul on igati võimalik, et edasised uuringud võivad ilmsiks tuua veelgi ekstreemsemaks kuumuseks kohanenud olendeid.

Lisaks maise elu ootamatu rikkuse kirjeldamisele on uuringul aga teinegi väärtus – kui sellised maa-alused eluvormid on võimalikud Maal, siis võivad nad elada samasugustes tingimustes ka teistel planeetidel nagu näiteks Marsil, kus InSight maandur juba lähiajal esimesi sügavamaid puurimisi tegema hakkab.