:format(webp)/nginx/o/2018/12/11/11647850t1h48a0.jpg)
Läänemere tursa- ja heeringavarude vähenemise taga on hüljeste arvukuse kasvule pöördumise asemel toitainete üleküllus, muutuv kliima ja teised keskkonnamuutused, selgub värskest analüüsist.
Läänemere tursa- ja heeringavarude vähenemise taga on hüljeste arvukuse kasvule pöördumise asemel toitainete üleküllus, muutuv kliima ja teised keskkonnamuutused, selgub värskest analüüsist.
«Geograafiliste eripärade tõttu on Läänemere elustik inimmõjutuste suhtes laiemalt märksa tundlikum. Analüüsi kohaselt võiks kasvada hüljeste arvukus veel enam kui kolm korda, enne kui nad mõjutaksid kalapopulatsioone võrreldaval määral kui kalapüük või jõgede kaudu merre jõudev inimtekkeline reostus,» nentis Monica Winder, Stockholmi Ülikooli mereökoloogiaprofessor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Aastani 2098 tulevikku vaadata üritades selgus, et mere keskmise temperatuuri tõus, soolsuse vähenemine ja merre jõudvate toitainete hulga kasv kahjustas eeskätt tursapopulatsiooni. Teisalt suurendab toitainete hulga kasv riski suuremate vetikaõitsengute nägemiseks.
Uuring ilmus ajakirjas Ambio.