:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/04/14/7781851t1h3c87.jpg)
Eesti teaduse rahastamise kasinuse pärast muretsevad teadlased on koondunud uude katuseorganisatsiooni Eesti Teaduskoda, et osutada kodumaise teaduse kriitiliseks muutuvale alarahastatusele.
Teadlaste avalik pöördumine: alarahastamine on kriitiline, riskime terve põlvkonna kaotamisega (12)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teaduse rahastamise, eriti noorteadlaste probleemile on tähelepanu juhitud varemgi. Nii toimus käesoleva aasta aprillikuus suur teadusmarss, kus juhiti tähelepanu tõsiasjale, et kuigi Eesti teadus on meie riigi väiksuse kohta maailmas erakordne edulugu, on viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud rahastamise vähenemine hakanud tõsiselt ohustama selle eduloo jätkusuutlikkust. Graafilise ülevaatega teaduse rahaprobleemist saab lähemalt tutvuda siin.
Nüüd loodud Eesti Teaduskoda on suures osas sama tuumikrühma algatatud ühendus, kelle eesmärgiks ongi seista teaduse rahastamise edenemise eest. Ilma selgete märkideta olukorra paranemisest kaaluvad Teaduskoja liikmed edasistegi protestiaktsioonide korraldamist.
Täna avaldatud avalikus pöördumises põhjendavad teadlased, miks olukord neid tegutsema on pannud. Avaldame Eesti Teaduskoja pöördumise täismahus.
Avalik pöördumine
Meie, allakirjutanud, oleme sügavas mures Eesti teaduse pikaajalise alarahastatuse pärast. Kutsume kõiki teadusmeelseid inimesi tegutsema selle nimel, et investeeringud teadus-arendustegevusse suureneksid ja sellega paraneks teaduse, kõrghariduse ning teadusmahuka ettevõtluse olukord. Avaliku sektori investeeringud teadusse peavad jõudma Riigikogu poolt kinnitatud Teadmistepõhise Eesti strateegias kokkulepitud 1%-ni SKTst (vt reaalset rahastust jooniselt allpool). Toetame kõiki tegevusi, kaasa arvatud uusi ühiskondlikke kokkuleppeid, mis aitavad tõsta investeeringuid 1%-ni. Kuna seni pole antud lubadustest ja strateegiast kinni peetud, siis kutsume
● teadlasi, õppejõude, ettevõtjaid ja kõiki teisi teadusmeelseid ühinema loodava ühendusega Eesti Teaduskoda, et ühiselt tegutseda targema ühiskonna, poliitika ja majanduse nimel Eestis;
● alates aastast 2019 korraldama teadlaste, ülikoolide, ettevõtjate ja valitsuse esindajate regulaarseid läbirääkimisi, et lahendada Eesti kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse probleeme;
● teadlasi, teadusmeelseid ja ülikoole jälgima, et hiljemalt lähema kolme aasta jooksul tõuseks avaliku sektori investeeringud 1%-ni SKTst;
● teadlasi, akadeemilisi erialaliite ja ametiühinguid reageerima otsustavalt, kui investeeringud ei kasva;
● kõiki teadusmeelseid asutusi, ühendusi ja inimesi käesolevat pöördumist toetama.
Loodav Eesti Teaduskoda on teadlaste ja teadusmeelsete ühendus, mille eesmärgiks on tegutseda selle nimel, et Eesti ühiskond oleks tark, meie poliitikas tehtaks tõenduspõhiseid otsuseid, meie majandus areneks teadmistemahukaks ja meie teadus- ning kõrgharidussüsteem oleks maailma tugevaimate hulgas. Teaduskoda võtab oma kohustuseks jälgida ja tegutseda, et riigi investeering teadus-arendustegevusse oleks maksimaalselt tõhus ja kasulik Eesti ühiskonna arengule tervikuna. Infot ühenduse kohta leiab http://teaduskoda.ee.
Miks on see nii tähtis?
Teadmistepõhise Eesti 2014-2020 strateegia1, riigieelarve strateegia2 ja teised poliitilised dokumendid on seadnud eesmärgiks, et avaliku sektori teadus- ning arendustegevuse investeeringute maht on 1% SKTst. Selle eesmärgi olulisust on Eesti valitsused rõhutanud koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustega3, seda ka Eesti eesistumisperioodil aastal 20174. Kahjuks pole Eestis investeeringud teadus- ja arendustegevusse kunagi seda taset saavutanud, kõrghariduse rahastus on maha jäänud SKT kasvust, lahendamata on paljud korduvalt avalikkuse ette toodud doktorantide ja noorteadlaste probleemid.
Kiirelt kerkiv palgatase ja kahanev tööealine elanikkond sunnib Eesti majandust just nüüd sisenema uude -- teadmistepõhise majanduse -- arenguetappi. Hariduse ja teaduse maine ning mõju Eesti ühiskonnas on väga kõrge. Eestimaalased usuvad teaduse ja tehnoloogia positiivsesse mõjusse, olles selles Rootsi järel Euroopas teisel kohal 6. Teadlaskond on rahva arvates Eesti kõige usaldusväärsem mõjurühm6. Ometi on teadlaskonna kui tööjõu positsioon alaväärtustatud, peegeldudes töökohtade ebakindluses (projektipõhisus) ning madalas palgatasemes (kohati ka allpool Eesti keskmist palka). Kuigi erasektor panustab teadmistepõhise Eesti unistusse jõudsalt, rakendub see vaid üksikutes valdkondades. Eesti tõuseb sel aastal maailma tippu investeeringutes iduettevõtlusse inimese kohta, minnes mööda pikaajalisest liidrist Iisraelist7. Paraku ei laiene ilma tugeva kohaliku kõrghariduse ja teadlaskonnata see areng kogu majandusele. Meie iduettevõtjad on juba avaldanud muret riigi liiga madalate investeeringute pärast kõrgharidusse ja teadusesse8.
Tänu kiiretele reformidele 1990. ja 2000. aastatel on meie kõrgharidus ja teadus olnud uskumatult edukad. Teadustöö keskmise mõjukuse näitajatelt oleme Soomest möödunud ja jõudmas maailma esikümnesse9. Meie teadlased on kolmandal kohal grantide saamiselt ELi H2020 programmist10. Tartu Ülikool on maineka Timesi kõrghariduse edetabelis kõrgeimal kohal olev ülikool ELi uute liikmete seas11. Eesti teadus ja kõrgharidus on rahalise efektiivsuse mõttes maailma absoluutses tipus. Näiteks, ühe teadusliku viite hind on Eestis 2,5 korda madalam kui Soomes ja üks Timesi kõrghariduse edetabeli hindamispunkt on Eesti maksumaksja jaoks kaks korda odavam kui Soomes12. See olukord on aga praeguste tingimuste tõttu kiiresti muutumas. Seisame silmitsi terve põlvkonna võimekate noorte teadlaste kaotamisega. Senist edulugu ähvardab pöördumine läbikukkumiseks. Just mure tuleviku pärast sunnib meid, allakirjutanuid, tegutsema!
Eesti teadlaskond, teades oma mõjukust, on olnud oma väljaütlemistes siiani vaoshoitud. Olukord on aga muutunud kriitiliseks. Järjest rohkem meie noori teadlasi siirdub või on sunnitud pärast järeldoktorantuuri jääma välismaale, kuna Eestis pole piisavalt teadusraha. Teadusgrantide konkurentsitihedus on ületanud mõistliku piiri. Alarahastatud kõrgharidussüsteemi tõttu kannatab õpetajate, arstide, IT-spetsialistide ja paljude teiste spetsialistide väljaõpe. Allakirjutanud ootavad Valitsuselt ja Riigikogult konkreetset tegutsemiskava järgmiseks kolmeks aastaks, et suurendada kõrghariduse rahastamist ja jõuda avalike teadus-arendustegevuse investeeringutega 1%-ni SKT-st.
Allakirjutanud Teaduskoja algatusrühma liikmed13, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed14, Eesti Teaduste Akadeemia liikmed15, Eesti Arstide Liit, Eesti Geograafia Selts, Eesti Füüsika Selts
Viited
1. Lk 21: “Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aastaks 1%le SKPst ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel.” https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf
3. Europe 2020 Strategy, https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/economic-and-fiscal-policy-coordination/eu-eco nomic-governance-monitoring-prevention-correction/european-semester/framework/europe-2020- strategy_en
4. Tallinn Call for Action 2017, https://www.hm.ee/sites/default/files/tallinn_call_for_action_2017.pdf
13. Jüri Allik, Olesja Bondarenko, Maarja Grossberg, Els Heinsalu, Andi Hektor, Aveliina Helm, Anne Kahru, Mihkel Kangur, Eeva Kesküla, Maia Kivisaar, Innar Liiv, Heli Lukner, Irja Lutsar, Toivo Maimets, Ülo Niinemets, Ilona Oja Acik, Triin Roosalu, Ellu Saar, Tuul Sepp, Jaak Vilo
14. Peeter Espak, Maarja Grossberg, Els Heinsalu, Kristo Karjust, Karin Kogermann, Heisi Kurig, Kajar Köster, Rainer Küngas, Innar Liiv, Kerli Mõtus, Eva Näripea, Kärt Ojavee, Ester Oras, Gert Preegel, Marju Raju, Ringa Raudla, Tuul Sepp, Leho Tedersoo, Elmo Tempel, Aare Tool, Hannes Tõnisson
15. Jüri Allik, Anne Kahru, Ülo Niinemets, Martti Raidal, Jaak Vilo