TÄNA AJALOOS ⟩ Suri rokkmuusika suurim satiirik

Frank Zappa Foto: Pop / ©2004 Credit:Topham Picturepoint / Scanpix

1993 – suri USA muusik, helilooja ja satiirik Frank Zappa

Frank Vincent Zappa (21. detsember 1940 – 4. detsember 1993) oli USA, helilooja, muusik, filmilooja, polühistor. Üle 30 aasta pikkuse karjääri jooksul kehtestas ta ennast loominguliselt mitmekülgse, viljaka ja selgelt eristuva helilooja, kitarrivirtuoosi ja bändiliidrina, kirjutades eri žanrites heliloomingut rokkbändile, džässansamblitele, süntesaatoritele, arvutile ja sümfooniaorkestritele, muuhulgas luues musique concrète teoseid, kasutades varem salvestatud, sünteesitud või sämplitud materjale. Lisaks muusikale lõi Frank Zappa animatsioone, lühifilme, muusikavideoid ja albumikujundusi. Frank Zappa oli kurikuulus oma poliitiliselt eriti ebakorrektsete satiirilis-irooniliste laulusõnade poolest, samuti poliitiliselt teravate ja ühiskonnakriitiliste sõnavõttude poolest ajakirjanduses.

Hoolimata harvast suuremast kommertsedust oli Zappa üliviljakas – ta kirjutas muusikat, salvestas, käis bändidega ringreisidel, andis ajakirjandusele intervjuusid, produtseeris ja turustas enda ja teiste artistide loomingut. Zappa produtseeris sõltumatult kokku ligi 60 The Mothers of Inventioni ja sooloalbumit. Ta sai mitu Grammy nominatsiooni, 1988. aastal anti talle auhind parima instrumentaalse rokketteaste (Best Rock Instrumental Performance) – albumi «Jazz from Hell» eest.

1995. aastal võeti Frank Zappa postuumselt vastu Rock and Roll Hall of Fame’i ja 1997. aastal pälvis elutöö eest Grammy. 2005. aastal lisati tema biitleid pilav 1968. aasta album «Mothers of Invention, We're Only in It for the Money» USA Riikliku Salvestiste Säilitamise Nõukogu koostatavasse registrisse. Samal aastal valis ajakiri Rolling Stone ta 71. kohale ajaloo 100 parima artisti hulgas (100 Greatest Artists of All Time). 2007. aastal nimetas tema sünnilinn Baltimore 9. augusti ametlikuks Frank Zappa päevaks.

Zappa osutus ootamatult populaarseks ka mitmes Nõukogude Liitu või idaplokki kuulunud riigi iseseisvumisaegses muusikaelus. Nii kujunes ta väga populaarseks näiteks Tšehhoslovakkias, aga ka Leedus. Eestile lähim Zappa mälestusmärk asub Vilniuses.

4. detsembri sündmused Eestis:

1905 – Peterburi eestlased asutasid Eesti Konstitutsioonilis-Demokraatliku Erakonna (esimees Peeter Hellat).

1924 – Eesti eugeenikaselts «Tõutervis» võttis vastu oma juhtlaused.

1933 – Saksa-Balti erakonna juhatus eesotsas Viktor von zur Mühleniga astus tagasi.

1934 – Sõjaringkonnakohtus lõppes vapside lendlehtede levitajate protsess.

1947 – sündis näitleja Tõnu Kark

1992 – Paju mõisa pargis avati Põhja Poegade mälestussammas.

Ja maailmas:

1110 – ristisõdijad vallutasid Siidoni.

1259 – Pariisi lepinguga loobus Inglismaa aladest, mille üle oli Prantsusmaa kehtestanud oma kontrolli, sealhulgas Normandiast.

1563 – algas Trento kirikukogu viimane istungjärk.

1639 – esimest korda jälgis Veenuse üleminekut Jeremiah Horrocks.

1872 – Saksamaa rahaühikuks sai kuldmark.

1892 – sündis hilisem Hispaania diktaator Francisco Franco

1918 - Serbia, Horvaatia ja Sloveenia moodustasid kuningriigi, mille printsregendiks sai Alexander I.

1976 – suri helilooja Benjamin Britten

1993 – suri USA muusik, helilooja ja satiirik Frank Zappa​

​1996 – NASA esimene marsikulgur asus Floridast teele. Marsile jõudis ta 4. juulil 1997.

2014 – Islamimässulised tapsid Tšetšeenias kolm liikluspolitseinikku ja hõivasid tühja koolimaja ja pressihoone. Järgnenud vastasseisus julgeolekujõududega sai surma kümme ja vigastada 28 Tšetšeenia julgeolekujõudude liiget, tapeti 10 mässulist.

2021 – Indoneesias Java saarel asuv vulkaan Semeru purskas, hukkus vähemalt 43 inimest.

​