:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/11/27/11606028t1h1243.jpg)
Ameerika kosmoseagentuuri kosmosemissioon InSight on käivitanud järgmise etapi oma uuringutes ning juba täna peaks maandur laskuma Marsi ekvaatorist põhja pool asuvale Elüüsiumi väljadena tuntud tasandikule.
InSighti kosmoseaparaat maandus edukalt Marsil (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punase planeedi sisemust uuriv InSight on varustatud mitmete teadusinstrumentidega kaameratest seismomeetri, geoloogilise puuri ja planeedi pöörlemist mõõtva raadioseadmeni. Maikuus Maalt Marsi poole teele asunud InSighti ootab enne teadustöö algust ees aga kõige suurem katsumus seni, kirjutas BBC enne maandumist.
Nimelt on Marss tuntud kui vägagi «maandujavaenulik» planeet – tema atmosfäär on väga õhuke ning selle sees edukaks maandumiseks vajaliku aeglustuse saavutamine tõsine väljakutse, mille saavutamiseks on aega vaid ligi seitse minutit. Läbikukkumine tähendab aga tohutu kiirusega vastu Marsi kivist pinda lajatamist. Seetõttu on ka üle poole varasematest missioonidest lõppenud maanduri hävimisega.
Viimane selline oli Euroopa Kosmoseagentuuri missiooni ExoMars koosseisu kuulunud aparaat Schiaparelli, millele sai saatuslikuks viga arvutisüsteemis.
InSight plaanib erakordse aeglustuse saavutada, kasutades selleks 2007. aastal Marsi põhjapooluse lähistel maandunud Phoenixi maanduri järele proovitud kuumakilpi, langevarju ja liikumisega vastassuunas jugavoolusid tekitavaid retromootoreid.
/nginx/o/2018/11/27/11606036t1h853d.jpg)
Maandur alustas oma sööstu punase planeedi pinna suunas Eesti aja järgi esmaspäeva õhtul kell 21.46 ning umbes kella kümne ajal jõudis Maale ka signaal maandumisest. Kosmoseaparaat sisenes Marsi atmosfääri kiirusega 19 800 kilomeetrit tunnis ning vaid kuus minutit hiljem oli kiirus piisavalt madal, et seadmeid kahjustamata Marsi pinnale maanduda. Esimese kinnituse maandumise edukusest saatis Maale tagasi planeedi orbiidil viibiv Odyssey orbitaaljaam.
«Täna õnnestus meil kaheksandat korda inimajaloos maanduri Marsile laskumine,» ütles NASA administraator Jim Bridenstine pärast maandumist.
/nginx/o/2018/11/27/11606037t1h4174.jpg)
«Maandumine oli küll põnev, kuid mina ootan nüüd kõige enam puurimiste algust,» lisas missiooni teadusjuht Bruce Banerdt. «Niipea kui esimesed pildid meieni jõuavad, hakkavad meie teadusrühmad valima kohti, kus teadusinstrumendid käiku lasta. Kahe või kolme kuu pärast rakenduvad juba ka peamised instrumendid.»
Mars InSight
Ameeriklaste loodud kosmoseaparaat kannab enda sisemuses mitmeid teadusseadmeid, millest paljud on Euroopa teadusasutuste loodud. Tegemist on esimese Marsi-missiooniga, mis pöörab oma pilgu punase planeedi sisemusse ning üritab lisaks muule tabada ja mõõta ka seni väheuuritud «Marsi-värinaid». Selleks on maandur varustatud prantsuse ja inglise päritolu seismomeetritega.
/nginx/o/2018/05/05/7825962t1hd44f.jpg)
Saksa teadlaste loodud puur kaevub aga viie meetri sügavusele planeedi pinna alla, et mõõta sealset temperatuuri. Raadiolainetel põhinev eksperiment üritab teha kindlaks planeedi pöördetelje võbelusi, mille põhjal saab leida vastuse ka küsimusele, kas planeedi südamik on tahkes või vedelas olekus.
Missiooni kestuseks on määratud kaks aastat.