/nginx/o/2018/11/22/11593911t1he36c.jpg)
Tartu Ülikooli geeni- ja arvutiteadlaste uurimus lisas kindlust väitele, et ravimi toime sõltub geneetilistest markeritest.
Tartu teadlaste uuring kinnitas ravimi toime sõltuvust geneetikast (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased vaatlesid koos Eesti geenidoonorite geeniandmeid, nende manustatud ravimeid ja haigusjuhtumeid ning tuvastasid seose ravimite kõrvalmõjudega. Näiteks avastati üks geenivariant, mille kandjate seas esines märksa rohkem lihasvalu pärast põletikuvastase ravimi tarbimist.
«Praegu paneb arst ravimi mittetoimimise tihtipeale ebaõnne arvele ja kirjutab lihtsalt uue ravimi välja. Selle käigus kulub nii aega kui ka raha ja patsiendil võib tekkida uusi vaevusi. Paljudel juhtudel aitaks geneetilise info arvestamine ravimisobivuse hindamisel seda olukorda vältida,» kinnitas TÜ arvutiteaduse instituudi doktorant Tõnis Tasa.
«Kui teame ravimite geneetilisi vastunäidustusi, mõistame paremini nende erinevat toimet. Geneetilise info põhjal saame pakkuda patsiendile paremat ravi ja suurendada tõenäosust, et ravim tema jaoks toimib,» ütles uurimistööd juhtinud TÜ genoomika instituudi juhtivteadur Lili Milani.
Uurimistöös kasutati üle 16 000 geenidoonori tervise- ja geeniandmeid. Selgus, et laiapõhjalised tervise- ja ravimiretseptide andmed sobivad farmakoloogidele juba teadaolevate ravimite ja geneetika vastasmõju olemasolu hindamiseks ning uute seoste olulisuse testimiseks.
«Rahvastikupõhised andmed võimaldavad kontrollida seoseid, mida esines varasemates uuringutes liiga harva,» ütles Tasa, kes on uurimuse põhjal valminud teadusartikli peamine autor.
«Eesti digitaalsete terviseandmete ja Eesti geenivaramu kogutud DNA-andmete koos uurimine annab huvipakkuvaid ning rahvatervise jaoks tähtsaid tulemusi. Eriti ilmekad on juhud, kus näeme sellistes suurandmetes seoseid ilma eelneva aimduseta, et konkreetne geen võiks ravimi toimet ühel või teisel moel mõjutada. Peale teadusliku huvitavuse on neil leidudel seega mõju ka meditsiinisüsteemile,» sõnas arvutiteaduse instituudi professor Jaak Vilo.
Suurandmete analüüs on tänapäeva teaduses tähtis uus suund.
«Tartu Ülikool on kindlasti üks võimekamaid keskusi suure andmemahu töötlemisel ja mitmesuguste uurimisvaldkondadega lõimimisel,» lisas Vilo. Suurandmete analüüsiks vajaliku arvutusressursi tagas TÜ teadusarvutuste keskus ja riiklik teadusarvutuste taristu ETAIS.
Töö avaldati Nature gruppi kuuluvas geneetikavaldkonna ajakirjas European Journal of Human Genetics.