/nginx/o/2018/10/31/11538971t1hd1a8.jpg)
Eesti mulla liigilist koosseisu uurinud maaülikooli teadlased avastasid maapõuest suurel hulgal organisme, nende seas ka 13 päris uut liiki.
Eesti mulla liigirikkus üllatas teadlasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pinnase faunat on liigirikkuse ja veel avastamist ootavate taksonite arvatava rohkuse tõttu nimetatud ka vaese mehe vihmametsaks. Kui teadlastel ei ole parasjagu võimalust reisida kogumisretkele troopikasse, aga tahaks kangesti midagi uut avastada, siis tasub minna kühvlikesega kaevama kodumetsa või -niidule.
Maaülikooli teadlaste juhtimisel koondati andmestik Eesti fauna hulkjalgsete (Myriapoda) liigirikkusest ning sellekohane teadusartikkel ilmus maailma juhtivas zoosüstemaatika ajakirjas Zookeys. Artikkel analüüsib hulkjalgsete mitmekesisust ning nende elupaigaeelistusi Eestis. Uurimus sai teoks Eesti maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli ja Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži koostöös.
«Oluline osa meid ümbritsevast elurikkusest on koondunud inimsilmale varjatuna pinnasesse, mis on elukeskkonnaks mitmesugustele lestadele, hooghännalistele, hulkjalgsetele, ümar- ja rõngussidele ja paljudele teistele loomarühmadele,» kirjeldas uurimuse juhtiv autor, maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli doktorant-nooremteadur Kaarel Sammet. Ta lisas, et enamik pinnases ringi sibavaid loomi on (väga) väikesed, mistõttu nõuab nende uurimine ning morfoloogiline eristamine korralikke mikroskoope, aga kindlasti ka eelnevat kogemust.
Süstemaatiliselt kuuluvad hulkjalgsed alamhõimkonnana lülijalgsete hulka ning oma eluviisilt võivad nad olla nii taimtoidulised (tuhatjalgsed, harvajalgsed ja harusabalised) kui röövtoidulised (sadajalgsed).
Ligi kümne aasta jooksul on kogutud proove üle Eesti ligi 300 punktist. Kokku analüüsiti üle 5700 isendi nii hiljutistest proovidest kui ka kogudes säilitatavast vanemast materjalist. Samuti võeti kriitiliselt kokku andmed varasematest publitseeritud töödest, nagu ütles Sammet. «Kokku leiti Eestist 52 liiki hulkjalgseid, nendest 13 liiki esimest korda. Kuus liiki leiti olevat nende levikupiiril.»
Varasemaid andmeid uutega võrreldes võis täheldada mitme liigi levila või esinemissageduse muutusi ja vähemalt ühe liigi on ilmselt inimene sisse toonud, ütles Sammet kokkuvõtteks.
Uuring ilmus ajakirjas Zookeys.