Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/10/26/11526254t1h5038.jpg)
Eestlased maailma suurimate lugejate nimistus esikohale tõstnud uuring küsis: kuidas mõjutab raamatute olemasolu teismelise kodus tema vaimset võimekust täiskasvanuna? Vastus on: mõju on otsene ja tugev. Üllatuslikult on hulga raamatutega kodus üles kasvanud lapsed võimekamad mitte üksnes humanitaarias, vaid ka reaalias, kirjutab Kaur Maran.
Möödunud nädala lõpus ajakirjas Social Science Research avaldatud teadusuuring tõmbas tähelepanu sedastusega, et eestlaste raamaturiiul on uuritud rahvaste seas konkurentsitult pikim. Kui eestlastel oli 16 aasta vanuselt koduses raamatukogus keskmiselt 218 teost ja nimistus teisele kohale langenud norrakatel 212, siis meie põhjanaabritel üksnes 168 raamatut ning nimistu pingerea tagaotsa jäänud türklastel kõigest 27.