Alternatiiv ravikanepile: avastatud samblal on samad ravitoimed, kuid ilma narkootilise mõjuta (4)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
25. oktoober 2018, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi teadlaste värske teadustöö näitab, et maailmas haruldasevõitu samblaliik on mitmete tervisehädade vastu kanepi ravitoimetega sarnaste mõjudega, kuid ei tekita samas tarvitajas uima.
Praegu mitmel pool maailmas potentsiaalsete kasulike tervisemõjude poolest uuritav ravikanep võib olla leidnud endale ootamatu alternatiivi. Nimelt näitasid Berni Ülikooli teadlased ajakirjas Science Advances, et ainult Jaapanis, Uus-Meremaal ja Costa Rical kasvav helviksammaltaim ladinakeelse nimega Radula perrottetii kannab endas ühendit, mis on vägagi sarnane kanepis leiduva tetrahüdrokannabinooliga (THC), mis mängib rolli nii kanepi tekitatavas uimas kui ka tema uuritavates ravitoimetes.
Leitud kannabinoidide hulka kuuluv ühend on veel uus ning inglise keeles on ta ristitud perrottetinene’iks, mis võiks eesti keeles olla näiteks perrottetineen. Ametlikku nimetust tal veel aga ei ole.
«Sellel looduslikult esineval ühendil on nõrgem psühhoaktiivne toime [kui THC-l], kuid samas suudab taga inhibeerida ajus aset leidvaid põletikulisi protsesse,» ütles uuringus osalenud Berni Ülikooli biokeemia ja molekulaarmeditsiini instituudi teadlane Andrea Chicca.
Mõistagi on järgmine samm ühendi mõjude kindlaks tegemisel loom- ja inimkatsed ning esimeste reaalsete ravirakendusteni läheb seetõttu veel aastaid. Juhul kui ühendil kahjulikke mõjusid ei tuvastata, võib tema nõrgem psühhoaktiivne mõju tähendada, et sellel oleks oluliselt väiksem väärkasutamise potentsiaal kui kanepil. Samas sisaldab kanep lisaks THC-le ka mitmeid teisi ravitoimega ühendeid, mistõttu on ka selle mõju oluliselt keerukam.
Tõsiasja, et lisaks kanepile võivad kannabinoide toota teisedki taimed, avastasid jaapani teadlased 1990ndatel aastatel, kuid ei pööranud sellele tollal kuigi palju tähelepanu.
«On hämmastav, et need kaks taimeliiki, mis on 300 miljonit aastat eraldiseisvalt arenenud, toodavad mõlemad psühhoaktiivseid kannabinoide,» ütles seekordset uuringut juhtinud professor Jurg Gersch Independentile.
Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.