Saada vihje

Uuring: maailma vanimad fossiilid võivad olla hoopis tavalised kivid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Abigail Allwood Abigail.C.Allwood@jpl.nasa.gov

Kahe aasta eest Gröönimaa kagurannikult pärit fossiilid võivad olla 3,7 miljardi aasta eest elanud bakterite elutegevuse jälgede asemel hoopis tavalised ebahariliku kujuga kivitükid.

Kui Austraalia teadlased 2016. aastal oma uuringu avaldasid, lõi see kogu maailma teadusajakirjanduses üksjagu laineid. Nimelt väitsid uuringu autorid eesotsas Wollongongi Ülikooli geoloog Allen Nutmaniga, et nende leitud kivimoodustised on ürgsed fossiilid ja kõigele lisaks veel vanemad kui ükski teine varase elu tõend, mis inimkond kunagi leidnud. Kui varem oli vanim elutegevuse jälg dateeritud 3,5 miljardi aasta vanuseks, siis Gröönimaa leid lükkas selle piiri koguni 220 miljonit aastat varasemaks.

Oma kriitikuid oli Nutmani ja kolleegide tööl tollalgi, kuid nüüd on grupp teadlasi käinud samas leiukohas ning väidavad ajakirjas Nature ilmunud uuringus, et selline tõlgendus ei pea paika ning vanimaks elumärgiks leitud koonilisi moodustisi siiski pidada ei saa.

«Kõik tundus paigas olevat. Tegu oli põneva avastusega ja selle mõju oleks olnud tohutu,» vahendas ERR Novaator tööle toona konteksti andva artikli kirjutanud Abigail Allwoodi sõnu, California Tehnoloogiainstituudi geoloog ja Marsilt elu otsimisele pühendunud NASA planeediteadlane.

Pärast ise Gröönimaal käimist ja ekspeditsiooni käigus tehtud tähelepanekute järel pole ta enam nii kindel. Allwoodi kahtlused põhinevad Nutmani uuritud paljandist ühe päeva jooksul ligi meetri kauguselt võetud proovide analüüsil, kirjutab ERR Novaator.

Kivitükkidesse tehtud sisselõiked näitasid aga Allwoodi sõnul, et piklike koonuste asemel on tegu hoopis vähemalt kümne sentimeetri, tõenäoliselt märksa sügavamale ulatuvate laineliste moodustistega.

Nagu kirjutab Science Alert, on tõenäoselt tegemist hoopis väga vanade ning geoloogiliste protsesside käigus oluliselt moondunud kivimitega. Kõigele lisaks on ka paljand, millelt need leiti, tugevalt kulunud ja porsunud, mis võis Altmani analüüsides petliku tulemuse anda.

Nutman ise on aga oma esialgsetes tulemustes jätkuvalt kindel ning nüüd vaidlevad geoloogid juba selle üle, kas kriitiline uuring vaatas üldse samu paljandi osasid.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Märksõnad

Tagasi üles