/nginx/o/2018/10/18/11507258t1h506d.jpg)
Pühapäeval, 21. oktoobril alustab ETVs kümnendat hooaega saatesari «Ajavaod». Vaatajateni tuuakse kümme lugu eestikeelsele teadusele ja ülikooliharidusele aluse panijatest.
«Ajavagude» uus hooaeg keskendub Eesti teaduse suurkujudele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloosarja värske hooaja seitse saadet valmisid Mati Talviku osalusel. Viimased kolm saadet panevad Mati Talviku ideekavandi järgi kokku tema kolleegid: toimetaja Renita Timak, režissöör Indrek Kangur, operaator Andres Suurevälja, helirežissöör Peeter Roos, monteerija Toomas Korts ning produtsent Katrin Tõnts.
Detsembrikuus ekraanile jõudvates saadetes osaleb oma nõu ja häälega ka Mati Talviku poeg Artur Talvik.
Saatesari «Ajavaod» on käsitlenud Eesti esimest iseseisvusperioodi juba 156. saates. Räägitud on nii ärimeestest kui ka riigimeestest. Uuel hooajal jõuab ekraanile kümme lugu teadusemeestest.
«See on väike valik lugusid neist inimestest, kes tegutsesid Eestis meie riigi esimestel kümnenditel. Kümme lugu, kümme saatust, kümme isiksust,» mõtiskleb Renita Timak rääkides hooaja persoonide valikust. «Nad nägid sõdu, poliitilisi võimuvahetusi, oma riigi arengut. Mõnigi elu jäi ebaõiglaselt lühikeseks, mõnel teisel jälle õnnestus elada pikk ja viljakas elu ühest sajandist teise ja mõne elutee lõppes võõrsil. Eesti keerulisest ja võimuvõitlusi täis ajaloost said nad kõik oma osa.»
Teadusemeestele pühendatud tsükli esimene saade räägib arstiteadlasest Henrik Koppelist, kes oli ühtlasi meie rahvusülikooli esimene rektor.
Järgnevate lugude kangelased on astronoom Ernst Öpik, folklorist Oskar Loorits, keemik Paul Kogerman, usuteadlane Johan Kõpp, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant, hüdrobioloog Heinrich Riikoja ning kunstiajaloolane Voldemar Vaga.