Metsade istutamisest ei piisa, et kliimamuutust vaos hoida

Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Prantsuse, Hollandi ja Taani teadlaste uurimusest selgub, et süsinikukaevudeks peetavate metsade istutamisest ei pruugi Euroopas tulu tulla, kui istutajad soovivad metsadega pidurdada kliima soojenemist. Kuigi rohelised taimed seovad süsinikku, muudab metsa-alade kasv aga pinnast tumedamaks, mis kahjuks tasandab puude kaunis väikese mõju süsiniku määrale atmosfääris.

Sajandi lõpuks seoksid Euroopa metsad süsinikku vaid umbes kaks osakest miljoni kohta. Kuid kõige tõenäolisema tulevikustsenaariumi puhul paisataks sama aja jooksul õhku tunduvalt rohkem, ligi 500 süsinikuosakest miljoni kohta, ütles uuringu autor Guillaume Marie.

Maksimeerimaks nõndanimetatud süsinikukaevude mõju peaks Euroopasse juurde kasvama umbes Hispaania pindala jagu uut metsa. Kui arvesse võtta vaid vabalt heljuva süsiniku sidumise määra, siis oleks sellel tõepoolest planeeti jahutav toime. Kuid kasvavate metsadega muutuvad ka planeedi optilised, füüsikalised ja keemilised omadused.

Nende hulgas on esirinnas hüpoteetilise Ibeeria-suuruse metsa värv ehk kaetava pinna albeedo. Metsad, eriti okasmetsad, on tumedamad kui näiteks põllumaa või rohtla, seetõttu soojeneksid need kiiremini ja rohkem. Tumedam pind teeks tasa jahenemise, mida loodetakse kasvuhoonegaaside sidumisega saavutada.

Euroopa Liit on Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks võtnud ülesandeks vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist 40 protsendi võrra, võrreldes seda 1990. aastaga. Eesmärk peaks olema saavutatud 2030. aastaks ning kolmveerand langusest peab tulema otseselt emissioonide vähendamisest. Ülejäänud veerand kavatsetakse saavutada luues uusi võimalusi kasvuhoonegaaside, peamiselt süsihappegaasi, sidumiseks. Ajakirjas Nature avaldatud töö näitab, et metsade kasvatamisele kahjuks loota ei saa jääda.