:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/10/09/11483877t1h2d81.jpg)
Üle 40 aasta maailmaruumis rännanud kosmoseaparaat Voyager 2 on lähenemas olulisele piirile, pärast mida saab temast teine tähtedevahelisse ruumi jõudnud kosmosemissioon.
Juba teine kosmoseaparaat on väljumas Päikesesüsteemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänaseks on 1977. aastal Maalt õhku tõusnud Voyager 2 läbinud kokku peaaegu 17,7 miljardit kilomeetrit ja läheneb Päikesesüsteemi äärealadele ehk nn heliosfääri äärealadele, kus Päikese plasma ja päikesetuul hakkavad vähenema ning tema magnetvälja mõju vähenema. Heliosfäärist edasi jõuab Voyager-2 juba tähtedevahelisse ruumi, kus valdavad juba peamiselt gaasilised vesinik ja heelium ning Päikesesüsteemiga võrreldes oluliselt võimsam kosmiline kiirgus. Alates augustikuust ongi Voyager-2 seadmed tuvastanud juba 5-protsendilist kiirguse kasvu.
/nginx/o/2018/10/09/11483879t1h7b5e.jpg)
Sellised näitajad on väga sarnased sellega, mida Voyager-1 nägi 2012. aasta maikuus, kolm kuud enne seda kui tema Päikesesüsteemist väljus. Kuigi Voyager-1 startis maailmaruumi isegi oma kaksikust Voyager-2st hiljem, on planeetidelt saadud gravitatsioonikiirendus tema edenemisele oluliselt kaasa aidanud ja nii jõudiski ta kauge punktini teisest koguni kuus ja pool aastat varem.
Praegune näitude sarnasus ongi teadlaste hinnangul selge märk sellest, et peagi ületab heliopausi ka Voyager 2. Nagu ütles projekti teadusjuht Ed Stone, ei ole siin koguni kahtlustki.
«Lähikuudel on meil ees veel palju õppimist, aga seejuures ei tea me ikka veel, millal ta heliopausini jõuab. Hetkel on ainus asi, mida saame teatud enesekindlusega öelda, et me ei ole veel omadega nii kaugel,» ütles Stone.
Mõlema Voyageri missiooni kulgemisel saab silma peal hoida siin.