/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/10/08/11478474t1h57be.jpg)
Üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja maailma majandus seninägematuid muutusi, on öeldud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma esmaspäevases eriraportis.
Eriraport: aeg kliimakatastroofi ära hoidmiseks hakkab otsa saama (27)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliimarühma välja antud eriraport on kolm aastat kestnud uuringute vili. Lõpliku vormi sai see aga pärast kuu aega kestnud vaidlusi ja kauplemist teadlaste ja riigiametnike vahel Lõuna-Koreas toimunud rühma liikmete kohtumisel. Raporti koostajate hinnangul hakkab aeg katastroofiliste kliimamuutuste vastu võitlemiseks juba praegu otsa saama.
Ühe olulisema sõnumina tuuakse välja, et uusimate teadusandmete põhjal tuleks temperatuuri tõus hoida mitte kahe kraadi piires, nagu seni arvatud, vaid soojenemist tuleks üritada hoida koguni allpool 1,5 kraadi. Sõltuvalt vaadeldavast looduslikust parameetrist võib pool kraadi väiksem soojenemine tuua kaasa kuni kümme korda kergemad tagajärjed.
The consequences of #climate change in a 2˚C world are far greater than with 1.5˚C of warming. But the world is far off track from either. https://t.co/opTouzN3qg #SR15 #IPCC pic.twitter.com/W4weC6p3ta
— WRI Climate (@WRIClimate) October 8, 2018
«Esiteks on temperatuurimuutuse 1,5 kraadi piires hoidmisel võrreldes kahekraadise muutusega olulisi eeliseid, kuna see vähendaks kliimamuutuste tagajärgi olulisel määral. Teiseks nõuaks vajalike muutuste enneolematu ulatus nii energiasüsteemide, maakasutuse kui ka meie transpordiviiside olulist ümberhindamist,» ütles kliimapaneeli üks juhtidest professor Jim Skea BBC uudistele.
Samas näib, et 1,5 kraadi sihtmärgini jõudmise lootus kipub inimkonnal aina enam käest libisema.
«Globaalne soojenemine jõuab 1,5 kraadi Celsiuseni tõenäoliselt ajavahemikus 2030–2052, kui see kasvab jätkuvalt praeguses tempos,» märgiti «suure tõenäosusega» Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma (IPCC) eriraportis. Seejuures on keskmine temperatuur juba praeguseks tõusnud ligikaudu ühe kraadi võrra üle tööstuspöörde-eelse keskmise.
Raportis antakse aru, et vajalikud drastilised muutused saavad olema väga kallid, kuid võimalus olukorda parandada on praegu veel olemas.
«Globaalse soojenemise piiramiseks 1,5 kraadini Celsiuse järgi on vaja kiireid, kaugeleulatuvaid ja pretsedendituid muutusi kõigis ühiskonnaelu valdkondades,» märgitakse Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma (IPCC) avalduses.
Mõistagi on raport kiretus tehnilises stiilis, kuid ometigi sisaldub selles peaaegu meeleheitlik pakilisus.
«Õigupoolest tahaksid teadlased ehk kirjutada suurtähtedes: «Hakake kohe tegutsema, idioodid!», aga peavad seda sama ütlema faktide ja numbrite kujul. Seda nad ongi teinud,» ütles raporti väljaandmisele eelnenud läbirääkimisi jälginu Greenpeace'i esindaja Kaisa Kosonen.
Et omada vähemalt 50/50 võimalust 1,5 kraadi lae piiresse jääda, peab maailm 2050. aastaks muutuma «süsinikneutraalseks», lisavad kliimaeksperdid.
«See tähendab, et iga atmosfääri paisatud tonn CO2 tuleb tasakaalustada tonni CO2-ga, mis sealt vähemaks võetakse,» ütles raporti koordineeriv autor Myles Allen, kes juhib Oxfordi ülikooli kliimauuringute programmi.
Raporti olulisust ja selles sisalduvate eesmärkide pakilisust tunnistas ka ÜRO peasekretär Antonia Guterres, kes kordas Twitteri vahendusel sõnumit, et muutuste vastu võitlemiseks on vaja kiiret, pretsedenditut ja kollektiivset panust igas valdkonnas ja et enam ei tohi aega raisata.
It is not impossible to limit global warming to 1.5ºC, according to the new @IPCC_ch report. But it will require urgent, unprecedented & collective #ClimateAction in all areas. There is no time to waste. https://t.co/m3HQkSmAHY
— António Guterres (@antonioguterres) October 8, 2018
Raportiga saab lähemalt tutvuda siin.