:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/10/02/11462106t1h3712.jpg)
Pärastlõunasel pressikonverentsil teatas Nobeli komitee, et selle aasta keemiapreemiast pool läheb Frances H. Arnoldile ning teine pool jagamisele George P. Smithi ja Gregory Winteri vahel.
Nobeli keemiapreemia tunnustas sünteetilise bioloogia võidukäiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi selle aasta keemianobelistid on küllaltki erineva profiiliga teadlased, kuuluvad kõigi nende tegevusvaldkonnad jõudsalt areneva sünteetilise bioloogia valdkonda.
/nginx/o/2018/10/03/11464836t1he863.jpg)
Frances H. Arnold Nobeli toonud tööd on seotud keemia- ja ravimitööstusesse uute lahenduste välja arendamisega. Nimelt lõi Arnold evolutsiooni põhimõtteid ära kasutava viisi, millega luua uusi, looduses mitte eksisteerivaid ensüüme, mille abil on võimalik luua uusi ühendeid ja keemilisi sidemeid, mida looduses ei eksisteerigi. Lisaks uute ühendite loomisele on nn suunatud evolutsiooni kasutuselevõtt oluline ka olemasolevate tööstuslike protsesside parandamiseks, kuna võimaldab erinevaid protsesse oluliselt kiiremini ja keskkonnasõbralikumalt ellu viia.
Just in! George P. Smith taking early morning calls at home, immediately after the announcement of his #NobelPrize in Chemistry.
— The Nobel Prize (@NobelPrize) October 3, 2018
Photographer: Marjorie R. Sable pic.twitter.com/mQNtkSpE7X
George P. Smith omakorda leiutas tänaseks molekulaarbioloogias igapäevases kasutuses faagidisplei meetodi, mis võimaldab katsetada bakteriofaagide ehk baktereid nakatavate viiruste peal tuhandeid või koguni miljoneid valke kodeerivaid DNA-järjestusi.
/nginx/o/2018/10/03/11464840t1hd6e0.jpg)
Sir Gregory P. Winter kasutas seda sama põhimõtet inimese kehaga ülitäpselt seostuvate nn humaniseeritud antikehade loomiseks, mis on tänaseks viinud mitmete uute ja senisest paremate ravimite välja töötamiseni.
Preemiate väljakuulutamist saab järelvaadata siin:
Nobeli keemiapreemia
Alates 1901. aastast on välja antud 109 keemia auhinda.
63 auhinda on läinud vaid ühele laureaadile, 23 kahele ja 23 kolmele.
Auhindasid on välja antud 178, kuid kuna Frederick Sanger on selle saanud kaks korda, on laureaate kokku 177.
Naislaureaate on ajaloos olnud neli: Marie Curie (1911), tema tütar Irene Joliot-Curie (1935), Dorothy Crowfoot Hodgkin (1964) ja Ada Yonath (2009).
Keemia nobelistide keskmine vanus on 58 aastat.
Noorim laureaat oli preemia saamise hetkel 35-aastane Frederic Joliot.
Vanim laureaat aga 85-aastane John B. Fenn.
Kuidas Nobeli laureaadid valitakse?
Preemia välja andmise protseduuri määras Rootsi leiutaja Alfred Nobel oma testamendiga. Füüsika ja keemia preemiate valimise eest vastutab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia, meditsiinipreemia eest Karolinska Instituut, kirjanduspreemia eest Rootsi Akadeemia ja rahupreemia eest viieliikmeline Norra parlamendi valitud komitee.