Kas elektriautode tulevik on vesinik või akud?

Foto: Tobias Schwarz / AFP / Scanpix

Erk kiirendus, tõhusam mootor ja müravaba salong. Elektriautodel on bensiinimootoriga autode ees palju eelised. Insenerid on küll ühel meelel selles, et tulevikuauto sõidab elektri jõul. Kas aga selle elektri allikas on vesinik või akud?

Kujuta ette autot, mille summutist tuleb vesi, mis… kõlbab juua. Jah, tõesti: ainus, mis auto tagaosas asuvast torust välja tuleb, on puhas vesi.

Sa tangid sellist autot samamoodi tanklas nagu bensiinimasinatki. Sa ei pea aga enam muretsema vähenevate naftavarude ja kerki­va bensiinihinna pärast, sest su auto kütuseks on levinuim aine kogu universumis – vesinik.

Su vesinikuauto ei lähe nii tihti rikki kui vana masin, sest vastupidi kohmakale sisepõlemis­mootorile kõigi oma kolbide, ventiilide ja käikudega on vesinikuauto elektrimootoris vähem liikuvaid osi. Ühe liitri kütusega sõidab see endisest palju kauge­male ning mootorimüra autos istudes ei kuule.

Just nende põhjuste pärast peavad oma ala eksperdid vesinikuautot juba mõnda aega eelistatud lahenduseks sellistele transpordiga seotud muredele nagu naftavarude vähenemine ja keskkonna saastamine. Aina rohkem tootjaid pakub töökindlaid vesiniku­autosid ja ka tanklaid tekib mitmel pool üha juurde. Tänu sellele on vesinikuauto saanud bensiinile ja diislikütusele alternatiive otsivate autoomanike seas küllaltki populaarseks.

Või siis teine variant: sa astud uksest välja, et minna tööle. Istud akudega autosse, mis öö jooksul pidevalt elektri hinda jälgis ja laadis ainult siis, kui hind oli odav. Pea 100 protsenti elektrist tuleb taastuvenergiast tuuleturbiinide ja päikesejaamade kaudu, mis toodavad elektrit ainult siis, kui tuul puhub või päike paistab. Seetõttu hüppab elektri hind üles ja alla. Elektrivõrgu koormust jälgib auto arvuti sekundilise täpsusega.

Kui akudel sõitvad autod saavad tulevikus üldlevinuks, hakkavad need väga suure tõenäolisusega ka elektrivõrguga «kõnelema». Autodest saab elektrivõrgustiku pikendus ja paljud eksperdid kutsuvadki neid juba praegu «ratastel patareideks». Kui elektrivõrgus on ületoodang, siis laetakse akusid. Kui elektrit on vähe, siis suunatakse see esmalt kriitiliste sihtmärkideni, nagu näiteks haiglad.

Kui juhtivad autoinsenerid saaksid otsustada, siis oleks teed peagi akudel sõitvaid autosid täis. Majandusprognoosid kalduvad tugevasti sellesse suunda, et kuni kolmandik kõikidest maailma autodest sõidab aastal 2040 elektriakude jõul.

Kumb lahendus võiks tulevikus domineerivaks saada, loe Imelise Teaduse oktoobrinumbrist!