Meditsiini-Nobeli toonud teadust arendatakse ka Eestis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kartsinoom tüüpi vähi rakud. FOTO: Wikipedia/Cc By-sa 3.0
Kartsinoom tüüpi vähi rakud. FOTO: Wikipedia/Cc By-sa 3.0 Foto: Wikipedia/CC BY-SA 3.0

Tänavune Nobeli meditsiiniauhind läks kahele teadlasele, kelle töö on pannud aluse uuele, neljandale lähenemisele vähiraviks, mis kiirendab inimese enda immuunsüsteemi võimet kasvajate vastu võidelda.

Texase Ülikooli MD Andersoni vähikeskuses töötava professori James P. Allisoni ja Kyoto Ülikooli professori Tasuku Honjo teadustöö on seotud nn pidurite pidurdamisega ehk siis immuunsüsteemi vaos hoidvate valkude CTLA-4 ja PD-1 mõju vähendamisega. Neist esimene oli juba varasemast tuntud «pidurvalk», millest oodati 1990. aastatel, kui Allison oma tööd alustas, abi autoimmuunhaiguste raviks.

Tagasi üles