Soomeugrilaste Uurali algkodu teooria sai geneetikast tuge

Uurali rahvaste levikukaart. Foto: Tambets Et Al. Genome Biology

Esimest korda sellises mahus tehtud soome-ugri ja teiste Uurali keeli rääkivate rahvaste geneetiline analüüs näitab, et neid seob keele kõrval ka ühine hiljutine päritolu. Eestlased on ülejäänud soomeugrilaste seas küllaltki erandlikud, kuna nn Uurali geneetilist komponenti on meis vaid ligi viis protsenti. Kõige sarnasemad oleme oma lähimate naabritega. Postimees rääkis värske uuringu tähtsusest uuringu juhtivautori, Tartu Ülikooli genoomika instituudi vanemteaduri Kristiina Tambetsiga.

Öelda, et rahvad on oma naabritega geneetiliselt sarnased, on ju küllaltki loogiline. Miks on selle teadmise kinnitamine Uurali rahvaste uurimise seisukohast oluline?

On ammusest ajast teada, et kõik rahvad, ükskõik kus nad elavad, on üldiselt ikka kõige sarnasemad neid ümbritsevate naaberrahvastega. Geneetiline sarnasus käib geograafiaga ühte sammu. Kuna Uurali keeli rääkivate rahvaste sugulusaste on keelte järgi üsna selgesti teada, tahtsime vaadata, kas midagi sellest keelesugulusest on näha ka geenides. Sest kuidas keeled vanasti enne kirjakeele teket ikka muud moodi levisid kui koos inimestega.