:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2017/05/30/6725335t1hf935.jpg)
Möödunud nädala laupäeval suri ornitoloog Aivar Leito, kes andis eluajal suure panuse lindude uurimisse ja nende kaitsmisesse.
Suri ornitoloog Aivar Leito
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leito sündis 24. augustil 1954 Otepääl. Ta lõpetas 1972. aastal Haapsalu 1. Keskkooli, 1981. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli zooloog-ökoloogina bioloogia-looduskaitseressursside ratsionaalse kasutamise ja looduskaitse eriala.
Leito andis väga suure panuse lindude uurimisse ja nende kaitsmisesse nii Eestis kui piiri taga, eeskätt lindude rände ja pesitsusökoloogia ning linnukoosluste struktuuri ja dünaamika analüüsimisel. Suurima edu saavutas ta hanede, laglede ja sookure pesitsus- ja rändeökoloogia ning väikeste meresaarte linnukoosluste pikaajalise dünaamika uurimisel. Tema eestvõttel ja otsesel teostamisel võeti Eestis esmakordselt kasutusele looduses vabalt elavate lindude (sookure) raadiojälgimine (1999) ning satelliitjälgimine (2001), mis on andnud ornitoloogidele hindamatuid teadmisi meie suurlindude rändeteedest.
Leito on töötanud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi (Eesti Metsainstituudi) looduskaitselaboratooriumis vaneminsenerina, teadurina ning vanemteadurina, samuti vanemteadurina Eesti Maaülikoolis ning juhtivteadurina rakendusornitoloogia erialal.
Leito kirjutas ka arvukalt teadusartikleid, juhendas üliõpilasi ja pälvis tunnustuskirju looduse ja looduskaitse propageerimise eest. Ta oli mitmete rahvusvaheliste ja Eesti loodusteaduslike ning looduskaitseorganisatsioonide aktiivne liige.