/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/09/25/11444132t1h9f9a.jpg)
Teadlased on leidnud, et side soolestiku ja aju vahel on tegelikult kahesuunaline – nii nagu «liblikad kõhus» tunde on tekitanud aju, võib soolestik edastada rahulolu- või ärevustunnet ajju.
Avastus: meie ajul on soolestikuga otsesed närvisidemed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uitnärv (ladina keeles nervus vagus) reguleerib mitmeid parasümpaatilisi närvisüsteemi osi, mis on tahtele allumatud; näiteks aeglustab südametööd või mõjutab seedeelundkonna funktsiooni. Soolestikku nimetatakse lausa keha teiseks ajuks. 80–90 protsenti serotoniinist – heaolu hormoonist – toodavad soolestiku närvirakud, kirjutab ERR Novaator.
Senimaani on arvatud, et soolestiku ja aju vaheline suhtlus toimub suuresti läbi hormoonide, mis avaldavad toimet vereringe kaudu, ning seal paiknevad rakud ei moodusta ühendust närvirakkudega.
Duke´i Ülikooli (USA) teadlane dr Diego Bohorquez pidas Tartu Ülikoolis biomeedikumis avaliku loengu teemal «Kuidas aju mõistab soolestikus toimuvat?». Mida Bohorquez ja kolleegid oma värskes teadusuuringus avastasid, loe lähemalt ERR Novaatorist.