Eesti teadlane tuvastas sipelgate ja liblikate veidra kooselu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ristikheina-taevastiib
Ristikheina-taevastiib Foto: Wikipedia / CC BY-SA 3.0

Kas teie usaldaksite oma lapsed sipelgate kasvatada? Ilusad väikesed liblikad, tähniksinitiivad, usaldavad ja nii on evolutsiooni käigus välja kujunenud üks kummastavamaid liikide kooselu vorme – siinsamas Eestis.

Ühe seltskonna liblikate, nimelt mürmekofiilsete päevaliblikate, elupaiganõudlisi ja levikut käsitles äsja Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis Margus Vilbase poolt kaitstud doktoritöö «Biotic interactions affecting habitat use of myrmecophilous butterflies in Northern Europe» eesmärgiga laiendada olemasolevaid teadmisi ohustatud tähniksinitiibade elukohtade geograafilise varieeruvuse osas levila põhjapiiril või selle läheduses. Eriline rõhk oli tähniksinitiibade peremehespetsiifilisuse välja selgitamisel, kirjutab ERR Novaator.

Nimelt on suur osa sinilibliklaste (Lycaenidae) röövikutest mürmekofiilid – mingil eluetapil on nende elu seotud sipelgatega. 

Kuidas eri liikide eluringid omavahel läbi põimunud on, loe lähemalt ERR Novaatorist.

Tagasi üles