Kulinaararheoloogia: Horvaatiast leitud iidne juust tekitab küsimusi toidu ajaloo kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Horvaatiast leitud muistsed savianumad viitavad vanale juustutootmisele.
Horvaatiast leitud muistsed savianumad viitavad vanale juustutootmisele. Foto: Andrew M.T. Moore/SWNS/Scanpix

Tänapäeva Horvaatias tehti juustu juba enam kui 7000 aastat tagasi, selgub värskest arheoloogilisest uuringust.

Sarah McClure Ameerika Ühendriikide Pennsylvania Osariigiülikoolist ja ta kolleegid tegid süsiniku isotoopide järgi kindlaks, et Dalmaatsia rannikualadelt leitud nõudes hoiti fermenteeritud piimasaadusi, üsna tõenäoliselt pehmet juustu, aga võib-olla ka jogurtit, juba umbes 7200 aastat tagasi, kirjutab ERR Novaator.

See tähendab, et Vahemeremaades osati küllap juustu valmistada juba 4000 aastat varem, kui seni arvatud.

McClure ja ta kaaslased kirjutavad, et umbes samast ajast, kui nõudesse ilmuvad esimesed juustumärgid, muutub ka nõude kuju. Varem tehtud nõudest on leitud liha, kala ja piima, kuid mitte juustu jälgi.

Juustu jälgi analüüsinud teadlaste töö ilmus veebiväljaandes PLOS One.

Tagasi üles