Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/08/26/11315506t1h2119.jpg)
- Arktika ümbruses sulab ennustustest kiiremini.
- NASA satelliidifotod kinnitavad sealse jääkihi sulamist.
- Emeriitprofessor Rein Vaikmäe peab võimalikuks kogu Arktika merejää sulamist.
- Arktilise jää ulatus väheneb kümne aastaga keskmiselt üle 13 protsendi.
Teadlased peavad Gröönimaast põhja pool jää alt välja sulanud vaba vett märgiks, et kliima muutub veelgi kiiremini, kui mudelprognoosid seni näidanud on.
Kui Eestis on suvi olnud kuiv ja põuane, siis muust maailmast peaaegu kaks korda kiiremini soojeneva kliimaga Arktika ümbruses möödusid viimased kuud pigem tavapärasest märjemana, kuna ebatavaliselt sooja ilma tõttu sulab sealne igijää tavalisest kiiremini.
Karm ennustus
Gröönimaast põhja poole jäävat mereala on seni peetud üheks vanemaks ja vastupidavamaks jääkihiks, Arktika merejää nn viimaseks kantsiks. Möödunud nädalal jõudsid avalikkuse ette Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) satelliidifotod, mis kinnitavad sealse jääkihi sulamist, ning see sunnib teadlasi seisukohti ümber hindama.
/nginx/o/2018/08/26/11315507t1had6d.jpg)
Varem on eksperdid rääkinud, et aastate jooksul sellesse piirkonda kokku kuhjunud rüsijää on sinna tekitanud tavalisest jääkattest palju tugevama ja paksema massi, mida nimetatakse mitmeaastaseks jääks.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Vaikmäe peab selle sulamist märgiks, et kliima soojenemine toimub seni ennustatust tunduvalt kiiremini.
«Olen selles piirkonnas lennukiga jää kohalt madalalt üle lennanud ja neid jääkuhjatisi vaadanud. Ka polaaruurijad on kirjeldanud, kuidas seal oli väga raske suuskadega liikuda, kuna jää oli niimoodi kokku pressitud, et selle hunnikud lihtsalt takistasid liikumist,» lausus Vaikmäe.
Emeriitprofessori hinnangul on täiesti võimalik, et tulevikus sulab ära kogu Arktika merejää.
«Viimase kümmekonna aasta jooksul ongi probleemiks olnud, et suviti sulatab seal nii palju, et sellist mitmeaastast jääd lihtsalt ei teki. Vaba vee alad suurenevad ja see omakorda kiirendab ka sulamist,» selgitas emeriitprofessor, kelle hinnangul on täiesti võimalik, et tulevikus sulab ära kogu Arktika merejää.
Selline areng on kindlasti tõsine löök aastatuhandete jooksul eluks merejääl kohastunud kohalikele põlisrahvastele ja loomaliikidele. Neist liikidest on tuntuim jääkaru, kuid sealsed jääväljad moodustavad terve ökosüsteemi.
Vaikmäe sõnul Gröönimaa liustikud siiski päris jäävabaks ei jää. Ka eelmisel jäävaheajal 115 000 aastat tagasi, kui kliima viimati samasugusel tasemel soojenes, jäi Gröönimaa liustikujää alles.
Kaob kiiresti
Neile, kes sagedamini Arktika maastikel liiguvad, on sulamine selgesti näha. Vaikmäe sõnul on juba 1970. aastatest tehtud Teravmägedel välitöid, milles eestlased osalesid algselt vene, hiljem norralaste ekspeditsioonides.
«Kevaditi viidi seal mootorsaane ühelt fjordi kaldalt teisele üle jäätunud merevee. Viimased viis-kuus aastat on need juba kevadel jäävabad ja seetõttu ongi välitööd tegelikult ära jäänud,» rääkis Vaikmäe.
Vaatamata vana jää sulamise märkidele on seni jäänud püsima 2012. aasta septembris registreeritud merejää väikseim teadaolev ulatus. Samas jäi tänavu märtsis avaldatud hinnangu järgi jääkatte ulatus alla vaid 2012. aasta rekordile. NASA andmetel väheneb jää ulatus kümne aastaga keskmiselt 13,2 protsenti.