Suurenev hulk tõendeid näitab, et hammaste lagunemine polegi nüüdisaja haigus

Pilt on illustreeriv. Foto: Rights Managed / Mary Evans / Natural History Museum / Scanpix

Tänapäevaste ja muistse inimeste hambatervist võrrelnud teadlased leidsid, et vastupidiselt levinud arvamusele ei pruukinudki ürginimeste hambad nüüdisaegse suhkrurikka dieediga inimeste omadest oluliselt tervemad olla.

Kuivõrd hammaste lagunemist seostatakse laialdaselt happeliste ja magusate söökide-jookide tarbimisega, on levinud ka arvamus, et tegemist on n-ö nüüdisaja haigusega ning et vanal ajal, kui meie esivanemad veel küttide-korilastena elasid, pidi nende suuhügieen ja seega ka hambad olema oluliselt parem. Värske uuring näitab aga, et selline arusaam ei pruugigi tõele vastata.

Nimelt kirjeldabLiverpooli John Mooresi Ülikooli antropoloog Ian Towle väljaandes The Conversation enda avastatud ligikaudu 2,5 miljoni aasta vanuseid Australopithecus africanus’e hambaid, millel on nähta tänapäevasega vägagi sarnaseid hambaprobleeme. Näib tõenäoline, et nii nagu meil tänapäeval, pidi hambaaugud ka sellele isendile tõsist valu tegema.

Hambakahjustuste sarnasusel ei pruugi aga olla midagi pistmist muistsete ja nüüdisinimeste suhkrutarbimisega. Nimelt oletab Towle, et kahjustused peavad olema tingitud hammaste kulutamisest, mis tekkis muistsel Australopithecus’el kõvade ja hambaid kriipivate toitude söömisest, nüüdisinimesel aga liiga agressiivsest hammaste harjamisest. Kui tänapäeva inimeste puhul tekib kaaries kahjustatud hammaste kokkupuutel karastusjookidega, siis vanasti täitsid sama rolli erinevate puu- ja köögiviljade mahlad.

Kui seni on arvatud, et kaaries hakkas inimesi kimbutama alles pärast põllumajandusrevolutsiooni seoses süsivesikute koguse suurenemisega toidulaual, siis nüüdseks on olemas tõendid selle esinemisest pea kõigi inimese eellaste hammastel, teiste seas ka alles hiljuti avastatud Homo naledi omadel.

Australopithecus’e hammaste uuring ilmus ajakirjas International Journal of Paleopathology.