:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/08/16/11243111t1h54cd.jpg)
Ligi 1000 inimese peal läbi viidud uuringust selgus, et pealtnäha sügavamõttelisi, kuid sisutuid loosungeid südamesse võtvad inimesed on ka vähem altid heategevusele annetama.
Uuring: umbluu-loosungeid uskuvad inimesed on kitsimad heategevusele andma (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoselt oleme kõik näinud internetiavarustes sügavamõttelise tooniga lauseid, mis väikese järelemõtlemise peale aga mingit kriitikat ei kannata. Tegemist võib olla täiesti seosetute lausetega, tihtipeale ka prominentsetele inimestele omistatavate tsitaatidega, mille sisu on aga niivõrd ebamäärane ja tihtipeale ka vastukäiv, et koguni teadusartiklites nimetatakse seda nähtust inglise keeles pseudo-deep bullshit’iks ehk pseudo-sügavamõtteliseks plämaks, kirjutab Science Alert.
Esimene selleteemaline teadusartikkel avaldati juba aastal 2015, kui kanada teadlased näitasid ajakirjas Judgement and Decision Making, et selliseid tekste armastavatel inimestel on üldiselt madalam vaimne võimekus ning samamoodi usuvad nad palju enam vandenõuteooriaid, paranormaalseid nähtusi ja alternatiivmeditsiini võimekust.
Värskes teadusajakirjas PLOS One ilmunud uuringus võtsid rootsi teadlased aga esmakordselt luubi alla selliste inimeste käitumismustrid. Nimelt andsid Linköpingi Ülikooli teadlased kokku 1000 inimesele kätte ankeedid, millel oli välja kirjutatud 14 erinevat sügavasisulist ja täiesti sisutut lauset, ning palusid neil hinnata väidete tähenduslikkust.
Sügavasisuliste lausete sekka kuulusid sellised rahvatarkused nagu «Jõgi uuristab tee läbi kivide mitte jõu, vaid järjepidevusega» ning «Õpetaja saab vaid ukse avada, aga sisse astuma peab igaüks ise.» Jamalausete hulka kuulusid aga näiteks «Tervis ja tolerantsus tagavad tulevikuks loomingulisuse» ja «Seletamatu puudutab Universumi iseomaseid kogemusi.»
Samas ankeedis küsiti osalejatelt ka hulka käitumise kohta käivaid küsimusi, nende seas sedagi, et kui palju on nad viimase aasta jooksul heategevusele annetanud. Lisaks pakuti võimalust vastata mõnedele lisaküsimustele raha eest, mis siis samuti heategevusse suunataks.
Tuli välja, et pseudo-sügavamõttelist pläma tähenduslikuks hinnanud inimeste seas oli annetamiskihk keskmiselt oluliselt väiksem.
«Meie teada on see esimene jama hindamise ja reaalse käitumise vahelisi seoseid näitav uuring. Varem on käitumist hinnatud pigem inimeste enda käest küsimise teel,» selgitas uuringus osalenud psühholoog Arvid Erlandsson PsyPostile.
Kuigi tulemused on huvitavad, rõhutavad ka uuringu autorid ise, et tegemist ei ole otseselt murdelise avastusega, pigem väikese panusega aina avarduvasse uurimisvaldkonda.