Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2018/08/12/11181028t1h3654.jpg)
Tänavu kolmandat suve tehtud Vilniuse suure sünagoogi väljakaevamised on pinnasekihi alt paljastanud sünagoogi rituaalse keskuse bima (poodium sünagoogis, millelt loetakse ette toora rullraamatu – toim). Leedu juutluse minevik koos suursuguse sünagoogi ajalooga maalib meile pildi ununema kippuvast ajaloost.
Leedus, mis oli kunagi juudi rahva üks tähtsamaid keskusi Põhja-Euroopas, elas 2011. aasta loenduse järgi vaid 3050 juuti. Kuid vahetult enne Teist maailmasõda moodustasid Leedu juudid riigi rahvast seitse protsenti ning 160 000 inimesest koosnev kogukond oli arvestatav vähemus. Vilniuse linna elanikest moodustasid juudid üle veerandi. Juudid on elanud Leedu aladel aastasadu, alates 13. sajandist. Kohalikud suurvürstid kutsusid ise juute oma maale elama.