/nginx/o/2018/08/10/11171257t1h66b4.jpg)
Täna tasub kosmosehuvilistel pilk öötaevasse pöörata, kuna kätte on jõudnud iga-aastaste perseiidide meteoorisaju aeg. Päeva ajal võib vastavate abivahenditega jälgida aga õrna päikesevarjutust.
Iga aasta 12. augusti paiku toimuv perseiidide sadu saavutab oma selle aasta suurima intensiivsuse. Kuigi tugevat tähesadu võib näha nii ööl vastu pühapäeva kui ka ööl vastu esmaspäeva, peaks esimene siiski tugevam olema. Tipphetkel võib tunnis näha 60–70 sabaga tähte. Vaatlustele aitab kaasa tõsiasi, et Kuu tõuseb praegu alles veidi pärast kella poolt nelja öösel ega häiri seega oma valgusega langevate tähtede nägemist.
/nginx/o/2018/08/10/11171258t1h7a57.jpg)
Kogu «tähesaju» põhjuseks on Päikese ümber 133-aastase perioodiga tiirlev Swift-Tuttle’i komeet. Viimati oli ta Päikesele lähimas asendis ehk periheelis 1992. aastal. Komeet jätab endast maha tolmujälje, millest maakera oma teekonnal ümber Päikese igal aastal läbi läheb, ja see juhtub just augustikuus. Kokku kestab Maa tolmupilvest läbi lendamine 17. juulist 24. augustini.
«Tähesaju» põhjuseks on Päikese ümber 133-aastase perioodiga tiirlev Swift-Tuttle’i komeet.
Tähesadu nimetatakse perseiidideks, kuna Maa pealt vaadatuna näib, nagu tuleksid tähed välja Perseuse tähtkujust. Tegelikkuses ei ole neil aga Perseuse tähtkujuga midagi pistmist.
Veel enne, kui hakata otsiva pilguga öötaevasse vaatama, tasub aga otsida üles mõni tumendatud klaasist ese, kuna laupäeval kell 11.53 algab osaline päikesevarjutus, mis saavutab oma tipphetke Tallinnas kell 12.17 ja lõpeb kell 12.41. Tartus omakorda algab vaatemäng pihta kell 12, jõuab tipphetke kell 12.20 ja lõpeb kell 12.39.
Samas on tegemist vaid osalise päikesevarjutusega ning päevavalguse nõrgenemist oodata ei tasu. Küll aga võib vastavate abivahendite abil taevasse vaatamisel näha, kuidas Kuu vari riivab Päikese ketast.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)