/nginx/o/2018/08/10/11170051t1hb2ff.jpg)
Kasutades satelliitpilte, mõõtmisi ning statistilist analüüsi avastasid Ameerika Ühendriikide teadlased, et maailma jõed ja ojad katavad kuni 45 protsenti suuremat pindala kui senised hinnangud on näidanud. Tunduvalt suurem jõgede määr teeb senised kasvuhoonegaaside liikumise mudelid aga ebatäpseks.
/nginx/o/2018/08/10/11170054t1h59e8.jpg)
Selline viga oli võimalik, sest eelnevad üleilmsed jõgede kaardistamise projektid on võtnud arvutuste aluseks kaunis väikese ulatusega mõõtmised ning neid laiendanud üleilmsete mastaapideni. Ajakirjas Science täna avaldatud teadustöö see eest lähenes asjale palju põhjalikumalt. Kasutades Landsat satelliidilt saadud andmeid, mõningasi füüsilisi mõõtmisi ning keerukaid statistilisi meetodeid saadi hoopis suurem arv, maapinda katab 773 000 ruutkilomeetrit jõgesid.
Kuna jõepinda on sellisel määral rohkem, on sellel otsene ja arvatavasti tugev mõju meie kliimale, eriti maismaal, meredest kaugemal. Jõed vahetavad atmosfääriga erinevaid gaase, seda protsessi kutsutakse biogeokeemiliseks vahetuseks, ja mõjutavad selle kaudu üleilmselt süsinikuringlust.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)