Lootusekiir korallrahuvetes: korallid elasid üle viimase suure väljasuremise

Korallrahud on ühed kõige liigirikkamad paigad Maal. Korallide hukk tähendab selle õrnas tasakaaluse püsiva ökosüsteemi kadumist. Foto: Ray Berkelmans/AFP/Scanpix

Rahvusvaheline teadlaste rühm avastas, et tänapäevast tüüpi korallrahud elasid üle kliimakatastroofi, mis lõpetas planeedil dinosauruste valitsusaja. Avastus tugineb korallidega rahulikus sümbioosis elavate vetikate pärilikusaine analüüsile.

Korallrahude käekäik ja heaolu sõltub nende sümbiootiliselt suhtest vetikatega, kes korallide käärude vahel kasvavad. Kui zooksantellidena tuntud vetikad aga korallide juurest lahkuvad, siis toob see rahule kaele huku. Kahjuks on täheldatud, et ka ainult väheke tõusnud keskmine veetemperatuur sunnib vetikad rahust eemale hõljuma ning koraalid jäävad ilma vajalikust energiaallikast. Seeläbi korallid surevad ehk pleegivad.

Seni on korallide ja vetikate suhte evolutsiooni uurinud teadlased arvanud, et vastastiku kasulik suhe sai alguse ligi 60 miljonit aastat tagasi. Ajakirjas Current Biology ilmunud uurimis vaatles zooksantellide taksonoomilist perekonda Symbiodinium ja avastasid kaks üllatavat tõsiasja, vahendab BBC.

Zooksantellide ja korallide sümbiootiline suhe algas tervelt 100 miljonit aastat varem, keskmises juuraajastus. See tähendab, et korallrahud, säärasena nagu meie neid tunneme, elasid üle planeedilt dinosaurused pühkinud katastroofi. Kuigi teadmised tollasest kliimast toetuvad teadlaste hinnangutele võib see siiski anda aimu, kuidas korallid käituvad täna soojenevas merevees.

Avastus sümbioosi alguse aja kohta toetus aga Symbiodinium’i perekonda kuuluvate vetikate üllatavale liigirohkusele. Analüüsides taimede DNA’d avastasid uuringu autorid, et need vetikad on palju eriilmelisemad kui seni teati ning nende suhe korallidega pidi algama tunduvalt varem.