Võitlus globaalse soojenemisega: planeedi jahutamine võib viljakasvatuse ohtu seada

Põuast vaevatud puuvillapõld Indias. Foto: NOAH SEELAM/AFP/Scanpix

Üks paljulubavamaid lahendusi, kuidas üleilmset kliima soojenemist niiöelda tagasi keerata, on atmosfääri paisata hulga väikeseid osakesi, mis käituksid kõrge filtrina, hajutades päikese kiirgust. Kuid põllumajandusele, nagu selgub simulatsioonidest, sellest palju tulu ei tõuseks.

Selge on, et mida kõrgemaks tõuseb planeedi keskmine temperatuur, seda raskemaks läheb traditsioonilistel viljakasvatuse aladel saagi saamine. Ei mais, nisu, soja jne. ei pea vastu liigsele kuumusele ning kui põllumaal tõuseb kuum, siis langeb saagikus. Seega võiks arvata, et kui kuidagi õnnestub kuumenemist pidurdada siis saab seda probleem vältida, vahendab Science.

Kahjuks nii pole, selgub ajakirjas Nature avaldatud uurimustööst. California ülikooli ja Ameerika Ühendriikide Riikliku Majandusuuringute büroo teadlased lõid koostöös simulatsioonid, mis kirjeldasid maailma põllumajandusmaa prognoositavat saagikust käesoleva sajandi keskpaigas. Simulatsioonides võeti arvesse teoreetilist lisaosakeste määra, mida võimalik maakera jahutamise projekt atmosfääri paiskaks.

Aerosoolide määr tugines kahel vulkaanipurskel, mis samuti suurtes kogustes tolmu õhku paiskasid. Nii Filipiinidel asuva Pinatubo mäe purse 1991. aastal ning Mehhiko El Chichóni purse 1982. aastal mõjutas ümbritsevate põldude saagikust märgatavalt. Simulatsioonid andsid kahetise tulemuse.

Kui planeedi jahutamise oletatav projekt paiskaks õhku sama palju osakesi, kui antud vulkaanipursked, siis aastatel 2050 kuni 2069 jaheneksid maailma põllumajandusmaad keskeltläbi 0,88 kraadi. Tähele tasub panna, et see arv kehtib vaid põllumajandusmaade kohta ning ei kirjelda planeedi üldise keskmise temperatuuri muutumist. Selle jahenemise võrra kasvaks üldine saagikus ligi 6,3 protsenti.

Kuid valguse vähenemine omakorda kahandaks saagikust samaväärselt, 5,3 protsendi ulatuses. Lisaks täheldati simulatsioonides muutusi sademetes ning pilvede käitumises, mis saagikust veel omakorda 0,2 protsendi võrra kahandas. Kui planeedi jahutamine ette võtta nende kahe vulkaanipurskega sarnasel määral, siis põllumajandus sellest märgatavat kasu ei saaks.

0.88 kraadine jahutamine on kliima soojenemise laiemas perspektiivis aga kahjuks kaunis väike muutus. Tõenäoliselt on soojenemise põhjalikumaks ennetamiseks vaja atmosfääri aerosoolide abil tumendada veelgi suuremal määral. Seda muidugi juhul, kui selline projekt on üldse praktiliselt mõeldav.