:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/08/07/11162560t1h13af.jpg)
Roheliste kristallidega kaetud tennisepallist veidi suurema taevakivi lähem uurimine tõotab tuua teadlastele uusi teadmisi kogu Päikesesüsteemi tekkimise protsessi kohta.
Avastati Maast vanem meteoriit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikese, Maa ja teiste planeetide tekkeni viinud hiiglaslik plahvatus on teadlastele jätkuvalt suuresti must maa. On teada, et see toimus ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi ning käivitavaks jõuks pidi olema mõne ülimassiivse tähe, näiteks supernoova plahvatamine ning plahvatusel tekkinud tolmu ja gaaside järkjärguline kogunemine Päikese orbiitidele. Aja jooksul materjal kogunes ning moodustusid planeedid.
Hiljuti teadlasteni jõudnud haruldane roheliste kristallidega kaetud meteoriit avab aga uusi võimalusi tollaste protsesside uurimiseks. Nimelt näitavad esialgsed tulemused, et taevakivi vanuseks peab olema 4,6 miljardit aastat ning järelikult tekkis see napilt enne Päikesesüsteemi tekkeni viinud plahvatust, kirjutab LiveScience.
Teadlased on ristinud kivi NWA 11119ks, milles tähelühend tähistab leiupiirkonda Loode-Aafrikas (ingl North-West Africa). Just seal jõudis see seni teadmata teid pidi kokkuostjani, kes toimetas selle kiiresti New Mexico Ülikooli geoloogi Carl Agee’ni. Alguses olid Agee ja doktorant Poorna Srinivasan skeptilised sellegi osas, et kas leitud kivi üldse meteoriitset päritolu on. Srinivasani läbi viidud analüüsid näitasid aga, et tegemist on tõelise haruldusega ega saa mingil juhul Maalt pärineda.
Ligi 4,6 miljardi aasta vanuseks määratud meteoriit on nimelt vanim, mis teadlased seni leida on suutnud. Teda katvad tridümiidikristallid moodustavad tema kogumahust ligikaudu 30 protsenti, mis teeb ta samuti Maalt leitud meteoriitide seas tõeliseks harulduseks. Koostiselt meenutab kivi aga ootamatult sarnane Maakoorega, mistõttu oletavad teadlased, et NWA 11110 võis tekkida mõne suurema Maa-sarnase keha lagunemise tagajärjel.
Keemilisest analüüsist selgus aga, et meteoriit on vägagi sarnane kahe varasema ebatavalise meteoriidi NWA 7235 ja Almahata Sitta’ga, mis näib viitavat võimalusele, et need pärinevad samast purunenud taevakehast.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.