Hoiatav uuring: kliimamuutuste murdepunkt pöörab planeedi inimkonna vastu

Foto: Noah Berger / AP / Scanpix

Kliima edasise soojenemise ja süsihappegaasi lisandumise tagajärjel võib tekkida murdepunkt, pärast mida hakkavad seni inimkonda hoidnud looduslikud protsessid hoopiski meie liigi vastu töötama, selgub värskest uuringust.

Uudiseid sellest, et ka Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide täitmine ei pruugi olla inimkonda ohustavate kliimamuutuste vääramiseks piisav, on ilmunud juba küllaga ning kliimateaduse uudiste jälgijatele ei ole võõras ka tõdemus, et teatud piirist alates kujunevad muutused pöördumatuteks, kirjutab BBC.

Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetiste värskeimas numbris ilmunud uuringu kohaselt tuleb piir ette juba siis, kui globaalne keskmine temperatuur tõuseb 2 °C üle tööstuspöörde-eelse keskmise ning sellisel juhul hakkavad paljud looduslikud süsteemid, mis inimkonda seni pigem kaitsnud, hoopis meie vastu töötama ning süsiniku sidumise asemel seda hoopis atmosfääri paiskama. Uuringu autorite hinnangul võib selline muutus olla vaid mõne aastakümne kaugusel.

Nimelt ahmivad metsad, ookeanid ja maapind endasse hinnanguliselt 4,5 miljardit tonni süsinikku aastas, kuid kriitilise lävendi ületamise korral võib see protsess seiskuda ja ümber pöörduda ning tekitada kasvuhoonegaaside veelgi suurema vallandumise atmosfääri. Üks näide kliimamuutuse iseennast võimendavast tagasisidest on suurte põhjalaiuste igikeltsa sulamine – soojemate ilmadega jää sulab, kuid sellega kaasneb ka aastatuhandeid igikeltsas talletunud kasvuhoonegaaside vabanemine ning kasvuhooneefekti veelgi suurem võimendumine.

Samalaadseid kliimamuutusi jõustavaid tagasiside-süsteeme tekib aga mujalgi. Oma uuringus jälgisidki teadlased kümmet sellist looduslikku protsessi, mille puhul võib tekkida kliimamuutusi võimendav doomino-efekt. Nagu ütles uuringu kaasautor, Stockholmi Vastupanukeskuse juht Johan Rockström, ei ole planeet ja selle looduslikud süsteemid pärast selle lävendi ületamist enam inimkonnale sõber, vaid vaenlane. Sellist olukorda nimetavad teadlased kokkuvõtvalt «kasvuhoone-Maaks».

Kasvuhoone-Maa stsenaariumi käivitumisel võib globaalne keskmine temperatuur tõusta kõrgemale kui viimase 1,2 miljoni aasta jooksu ning ühel hetkel stabiliseeruda tööstuspöörde-eelsest keskmisest 4-5 kraadi soojemana. Selleks hetkeks oleks maailmamere tase aga 10 kuni 60 meetrit kõrgem kui praegu ning mitmed piirkonnad maailmas vähemalt inimkonnale elukõlbmatud.

Arvutuste kohaselt on sellise olukorrani aga veel sajand või kaks aega, kuid kui murdelised muutused kord käivituvad, ei ole neid takistada enam võimalik. Teoreetiliselt oleks võimalik need ära hoida, kuid see nõuaks kogu inimkonna seniste majandamismudelite ja filosoofiliste lähtekohtade põhjalikku läbivaatamist.