/nginx/o/2018/08/07/11160969t1h168e.jpg)
Teadlased on täielikult ära järjendanud rebase genoomi. Juba on õnnestunud jälile saada ka mitmele geenipiirkonnale, mis on seotud taltsaste ja agressiivsete rebaste käitumiserinevustega.
Teadlased järjendasid rebase genoomi: reinuvaderite metsikus-taltsus on neile ette määratud
7. august 2018, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Genoomi järjendanud teadlasrühma juhtis Anna Kukekova Ameerika Ühendriikide Illinois' Ülikoolist, aga uurimistöös osales ka teadlasi Venemaalt Novosibirski Ülikoolist ja Novosibirskis asuvast Venemaa Teaduste Akadeemia molekulaar- ja rakubioloogia instituudist, kus on ligi 60 aastat väldanud eksperimendis aretatud kodustatud rebaseid kunstliku valiku abil kas päris taltsaks või hoopis pööraselt tigedaks, kirjutab ERR Novaator.
Kukekova ja kolleegid on avastanud rebase genoomist tervelt 103 piirkonda, mis taltsastel ja tigedatel rebastel erinevad, ja et mõned neist piirkonnist on õnnestunud ka juba otseselt mõnede käitumiserinevustega seostada.
Muu hulgas õnnestus leida ka üks konkreetne käitumiserinevust korraldav geen, millest on seni teada, et ta tegeleb ajus sünapside moodustumise ja talitlemisega. Veel tuli välja, et asjasse on segatud geenipiirkond, mis inimestel võib tekitada niinimetatud Willams-Beureni sündroomi, mis väljendub ülemäärases avatuses ja sõbralikkuses.
Teadustöö rebaste loomuomase taltsuse-tigeduse kohta ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.