/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11160141t1h1bbd.jpg)
Ajastu kohta erakordselt kõrgelt arenenud maiade tsivilisatsioonile võis anda otsustava hoobi enam kui sada aastat kestnud põuaperiood, järeldavad Yucatani poolsaarel asuva Chichancanabi järve setteid uurinud teadlased.
Uuring: Maiade tsivilisatsiooni hukku kiirendas ränk põuaperiood (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võid ise ette kujutada, mis sinu elukohas juhtuks, kui seal sajaks vihma tavapärasest poole vähem ja niimoodi enam kui sada aastat järjest,» märkis Cambridge'i ülikooli paleoklimatoloog ja ajakirjas Science ilmunud uurimuse juhtivautor Nick Evans. Nüüdisaegsete niisutussüsteemide ja teiste tehnikaimedeta võiski pikk põud kehtiva ühiskonnakorralduse kokku kukkumisele hoogu anda või olla isegi sõltuvalt piirkonnast selle algpõhjus, kirjutab ERR Novaator.
Põua enda tekkepõhjus jääb ebaselgeks. Maiade tsivilisatsiooni häving langeb kokku keskaja sooja perioodi algusega, mida seostatakse seismoloogiliselt rahulikuma perioodiga.