Fotod: ülekuumenev Peipsi uhtus randa paksu kihi surnud kalu

Eilne Postimees kirjutas, kuidas kuumalainega võib kaasneda ka mere-elustiku massilist hukkumist. Samal päeval kandiski Peipsi järv Kallaste randa paksu kihi surnud kalu.

Pildid hukkunud kaladest avaldas oma Facebooki lehel kohalik elanik Arseny Karimov, kelle sõnul oli suurem osa hukkunud kaladest väiksemat mõõtu ning liigilt domineeris nende seas kiisk. Ent oli ka suuremaid ahvenaid.

Hüdrobioloogid selgitavad, et kalade mass-suremine tekib järvedes ennekõike varastel hommikutundidel, kui veetaimed ei ole veel fotosünteesi alustanud, vaid pigem öö läbi ise vees lahustunud hapnikku tarbinud. Kui hapnik lõpeb, algavad vees ohtlikud protsessid: paljud mikroobid hakkavad tarbima nitraatides või sulfaatides sisalduvat hapnikku ning seetõttu eraldub vette ammooniumi (mis võib minna üle ammoniaagiks) ja väävelvesinikku – need mõjuvad vee-elustikule hukutavalt.

Maaülikooli limnoloogiakeskuse juhtivteaduri Peeter Nõgese sõnul on ülioluline kuumalaine kestus.

«Kui soe kestab päeva või kaks, ei juhtu suurt midagi. Ohtlikuks läheb siis, kui see kestab juba nädala või kaks nagu praegu. Näiteks on Külli Kanguri tehtud Peipsi järve uurimustest teada, et vetikate õitseng ja kalade suremine algavad teatud arvu soojapäevade täitumise korral,» ütles Nõges.

Ministeerium: ujumise turvalisust peavad näitama proovid

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid ning Eesti kalateadlased kinnitasid pressiteate vahendusel, et kalade massilise hukkumise taga on erakordselt kuum ilm.

«Puhkajate meeleheaks pikalt kestnud põuaperiood on nõudnud suure ohvri –  Peipsi kalad,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. «Kilomeetrite viisi roiskuvaid kalu just ujuma ei kutsu ning võivad kanda ka mitmesuguseid baktereid. Kas olukord on punase lipu vääriline, seda peavad selgitama värsked veeproovid. Kuni tulemuste selgumiseni on Peipsis ujumine igaühe enda otsustada.»

Veeproovi võttis Peipsist viimati AS Narva Vesi 25. juulil. Seda proovi analüüsinud Eesti mereinstituudi labori andmetel  jäi sinivetikate toksiin suplusvees siis alla määramispiiri. See olukord võib aga nüüdseks olla muutunud.

Selline kurb vaatepilt nagu praegu ei avane Peipsi ääres sugugi esimest korda. Ka varasemate kuumalainete ajal on kaldaääred olnud täis surnud kalu. Selle tingib vee õitsemine, mis tekib soojal ja tuulevaiksel suvel siis, kui vees on palju fosforit ja vähe lämmastikku. Siis tekib palju biomassi, mis hakkab lagunema.

Rohked vetikad tekitavad päeval hapniku ülekülluse ning öösel hingavad nii palju, et hapnik võib veest kaduda. Tugevad hapniku kõikumised ning öine hapnikukadu kaladele saatuslikuks saabki. Kalade elutegevusele mõjub halvasti ka sinivetikate vohamine.