Esimestel kosutavatel piiskadel pärast pikka kuumaperioodi on iseäralik lõhn, mis toob peale kehalise kergenduse rõõmu ka hingele. Teadlased on välja selgitanud, mis täpselt selle lõhna taga on. Harvaesinevat aroomi loodetakse kasutada ka näiteks parfüümitööstuses.
Miks lõhnab vihm pärast põuda nõnda hästi?
Ajakirjas Nature avaldatud tööst selgub, et meeldiva lõhna taga on maapinda katvad bakterid. Taksonoomilisse perekonda Streptomyces kuuluvad bakterid toodavad lõhnaainet geosmiini. Kui pärast pikka kuivust langeb esimene vihm maale, siis paiskavad piisad geosmiini aerosoolina õhku, vahendab BBC. Nõnda intensiivselt tunneme muidu levinud lõhna just seetõttu, et eelnenud põua ajal oli seda õhus tunduvalt vähem.
Sellele spetsiifilisele lõhnale andsid 1960. aastatel luulelise nime kaks Austraalia teadlast. Keemikud Isabel Bear ja Richard Thomas nimetasid harvaesineva lõhna petrikooriks, uudissõna koosneb kreekakeelsest sõnadest petra (ehk kivi) ja ichor (jumalate soontes voolav müütiline aine). Juba samal kümnendil turustati ka sarnase aroomiga ainet Indias lõhnaainena.
Võrreldes teiste loomadega on inimesed teadmata põhjusel eriti tundlikud geosmiinile, mis teeb jalutuskäigu suvises vihmasajus eriti meeldivaks. Kuid geosmiini leidub ka erinevates toiduainetes, näiteks punapeedile annab selle niiöelda mullast maitset just see aine. Geosmiini leidub ka teistes toitudes-jookides. Ehk on mõnigi võtnud sõõmu kuiva valget veini ning avastanud ootamatu maitse mida saaks kõige paremini kirjeldada kas märja betoonina või just põuajärgse vihmana. Sellises veinis sisaldub samuti märkimisväärne kogus geosmiini, mis mõnele võib joogi maitse vastuvõetamatuks teha.
Põuajärgse vihma meeldival lõhnal on ka taimne põhjustaja. Taimede enamasti meeldivat lõhna põhjustavad ained asuvad suures jaos väikestel lehekarvadel, mis vihma käigus murduvad ning seega ka õhku aroome paiskavad.
Ühes geosmiiniga uurivad erinevad parfüümide tootjad, kuidas seda nõidusliku ja lummavat lõhna järele teha.