Mammutuuring näitab hariduse omandamise geneetilisi tegureid (8)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rahvusvahelise mammutuuringu bioloogia ja tehnoloogia ala nõuandja, Eesti Geenivaramu asedirektori Tõnu Esko sõnul on geenide mõju haridustee pikkusele võrreldav sotsiaal-majanduslike tegurite, nagu näiteks vanemate haridustasemega.
Rahvusvahelise mammutuuringu bioloogia ja tehnoloogia ala nõuandja, Eesti Geenivaramu asedirektori Tõnu Esko sõnul on geenide mõju haridustee pikkusele võrreldav sotsiaal-majanduslike tegurite, nagu näiteks vanemate haridustasemega. Foto: Sille Annuk

Eesti Geenivaramu teadlased osalesid hiiglaslikus, 1,1 miljoni inimese DNA-andmeid hõlmanud mammutuuringus, mille tulemusel tehti kindlaks 1271 hariduse omandamise edukust mõjutavat geeni.

Üldiselt kehtib printsiip, et mida suuremal määral on inimese genoomis neid konkreetseid geenivariante, seda suurem on ka tõenäosus haridusredelil kõrgemale jõuda. Kõik need geenivariandid mõjutavad hariduse omandamist aga kaude, peamiselt läbi aju närvirakkude vahelise info ülekande. Info liikumine ja salvestamine mõjutab aga juba inimese mälu ja iseloomu ning isiksuse tüüp omakorda hariduse omandamist (mälu, püsivus, õpihimu).

Tagasi üles