Teadlased avastasid taevalaotusest Linnutee galaktika tänaseks hävinud venna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Stefano Rellandini / Reuters / Scanpix

Kuigi Andromeeda udukogu poolt tükkideks kistud ning alles nüüd avastatud galaktika peaks olema suures osas hävinud, annavad temast tunnistust erinevad kosmilised asitõendid, mida teadlased varem vaadata ei osanud.

Tänaseks hävinud galaktika olemasolust annavad aimu näiteks Andromeeda galaktikast suuremaid tähti ümbritsevad peaaegu nähtamatud halod. Tõenäoselt saigi kunagi meie kohalikus galaktikategrupis suuruselt kolmandale galaktikale saatuslikuks just nimelt Andromeda mõju, kirjutab Independent.

Teadlased on juba ammu teadnud, et kui üks galaktika teise «ära sööb», siis jääb hukkunust siiski alles hulgaliselt tunnusmärke nagu näiteks halosid. Probleem seisnes aga selles, et kuidas eristada kõigi hävinud galaktikate jäänuseid koondavast halost märke üksikutest galaktikatest.

Selle võimaluse tõid uued arvutisimulatsioonid, mille abil oli võimalik teha järeldusi suurima Andromeda poolt alla neelatud galaktika kohta. Heidelbergi Ülikoolis tähehalode teaduskonverentsil oma avastusest kõnelenud Michigani Ülikooli järeldoktorant Richard D’Souza kirjeldas seda arusaama kui tõelist heureka-momenti.

«Astronoomid on Kohalikku Galaktikagruppi ja selle suuremaid liikmeid Linnuteed, Andromeedat ja nende kaaslasi juba kaua aega uurinud. Seetõttu oligi avastus, et Linnuteel oli veel suur vend, millest me midagi ei teadnud, šokeeriv,» selgitas The Independentile uuringu kaasautor Eric Bell.

Nüüd loodavad teadlased uue teadmise toel jõuda edasiste avastusteni galaktikate tekkimise ja arengu kohta. Muu hulgas võib see anda aimu sellestki, kust on pärit Andromeeda ümber tiirlev ebatavaliselt kompaktne ja noor M32 galaktika.

D’Souza ja Bell tutvustasid oma uuringu tulemusi Heidelbergi Ülikoolis toimunud teaduskonverentsil.

Tagasi üles