:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/07/17/10514144t1h7309.jpg)
Jordaania iidsest ahjust leitud leivaküpsetamise jäljed viitavad, et ürginimene võis leiba tegema hakata juba metsikutest teraviljadest ning see võis viia ka esimeste teraviljade põllumajandusliku kasvatamiseni.
Jordaaniast ootamatult avastatud ürgleib tekitab tõsiseid küsimusi inimkonna esiajaloo kohta (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lameda lavašilaadse leiva jäljed avastasid taani ja inglise teadlased Jordaania kirdeosas asuvast küttide-korilaste peatumispaigaks peetavast arheoloogilisest leiukohast Shubayqa 1. Praeguseks on metsikutest teraviljadest koosnev leib pidi olema valmistatud ligikaudu 14 400 aastat tagasi, ehk ligi 4000 aastat enne põllumajanduse teket. Tegemist on kõige varasema teadaoleva leiva valmistamise tõendiga – enne oli vanim teadaolev tõend leiva söömisest ligi 9000 aastat vana.
/nginx/o/2018/07/17/10514144t1h7309.jpg)
Tõenäoselt oli muinasleiva valmistamine võrdlemisi lihtne: korjati ja jahvatat metsiku nisu ja odra terad, need segati erinevate taimede juurtest jahvatatud jahuga, lisati vett ning kogu asi küpsetati tulekolde kõrval asuvatel kividel. Võimalik, et sellisel meetodil saadud leiba kasutati lihaga söömiseks umbes nagu tänapäevalgi.
«Tulekolde lähistelt ilmsiks tulnud söestunud toidujäänused on erakordne leid, tänu millele oleme saanud esmakordselt kirjeldada 14 000-aastaseid toitumisviise. 24 leitud jäänuse analüüsist selgus, et enne küpsetamist metsiku odra, kaera ja üheteranisu terad jahvatati, saadud jahu sõeluti ja tehti tainaks. Nüüd teame, et leivalaadseid tooteid valmistati ka enne põllumajanduse leiutamist. Järgmiseks plaanime hinnata, kuidas sellise leiva valmistamine taimekasvatuse teket mõjutas,» ütles uuringu juhtivautor, Kopenhaageni Ülikooli arheobotaanik Amaia Arranz-Otaegui pressiteate vahendusel.
Ta lisas, et väljakaevamiste jooksul ei oleks teadlased osanud ürgleiva leidmist oletadagi. Nüüd oletatakse, et esialgu võis leiva valmistamine olla seotud rituaalide või mõne suurema kogunemisega.
Leiba küpsetajateks oli küttidest-korilastest kuulunud Natufiani kultuuri esindajad, kes olid aga just tollel perioodil üleminekus paiksele eluviisile. Sellele on viidanud paljud erinevad arheoloogilised leiud, kuid nüüd avastatud leivajäänused on esimene tõend sellest, et leiba valmistati juba enne põllumajandusega alustamist. Võimalik, et see oli ka üks peamistest teguritest, mis Natufiani kultuuri taimekasvatuse poole suunas.
Leitud leiba kirjeldav teadusuuring ilmus Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes.