Pikka aega kestnud suveleitsak on praegu pannud vohama vetikad, mürgised sinivetikad teiste hulgas. Kuid vähem teavad inimesed seda, et sinivetikate vohamise taga on aastakümnete tagused põhjused, täpsemalt sõjajärgne põllumajandus ja mineraalväetistega liialdamine.
Sinivetikad hakkasid Läänemeres levima sõjajärgse põllumajanduse tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meile võib tunduda, et sinivetikas vohab rannas, kuid tegelikult vohab see lahe keskosas ning ilma ja vee soojenedes tõusevad vetikad pinnale, selgitas Eesti Maaülikooli merebioloog professor Kalle Olli. Põhjus, miks sinivetikad meid soojadel suvedel ikka ja jälle kimbutavad, peitub aga aastakümnete taga, Teise maailmasõja järgses ajas, mil võeti kasutusele mineraalväetised, et inimeste üha kasvavat toiduvajadust katta, kirjutab ERR Novaator.