Uuring: eurooplaste IQ langeb, kuid paanikaks pole (veel) põhjust (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Caro / Oberhaeuser / Scanpix

Psühholoogid ei suuda trendi pöördumist veel üheselt selgitada ega ole jõudnud ka kokkuleppele, kas selle pärast peaks üleüldse erilist muret tundma.

«Inimesed võivad küll väita, et IQ pole oluline ja emotsionaalne intellekt on vähemalt sama tähtis, kuid julgen oletada, et surnud pilootidega ja parasjagu alla kukkuvas reisilennukis oleks neil teistsugused mõtted. Isiklikult tunneksin end julgemalt, kui kangi taha roniks mõni arukam, kõrgema IQ-ga kodanik,» märkis Edward Dutton, Oulu Ülikooli antropoloogia dotsent ligi 40 aastat pärast Uus-Meremaa intellektiuurija James Flynni maailma rabanud avastust, vahendab ERR Novaator.

Flynn pani 1980. aastate keskpaigas tähele, et IQ-testide tulemus paranes 20. sajandi vältel praktiliselt kõikjal maailmas. Keskmiselt kasvas IQ kümnendi kohta kolm punkti. Teisisõnu, sajandi eest oleks olnud lääneriikides elavate inimeste IQ-testi tulemus tänapäevaste standardite järgi 70.

Märksõnad

Tagasi üles