CERN tegi Eestile ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Fabrice Coffrini / AFP / Scanpix

Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) nõukogu tegi Eestile ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi.

Valitsus toetas veebruaris peaminister Jüri Ratase ettepanekut taotleda Eesti liitumist CERNiga. Positiivne tagasiside esmasele pöördumisele tähendab, et nüüd esitab valitsus CERNi nõukogule ametliku taotluse, misjärel algavad ettevalmistused liitumiseks.

«Liitumisläbirääkimised on pikk teekond. Kõige varem jõuame lepingu allkirjastamiseni aasta pärast,» selgitas Ratas.

Ratase sõnul aitab CERNi liikmesus kaasa Eesti majanduse uuendamisele ning loob eeldused majanduskasvuks.

«Selleks, et meie teadlased, insenerid ja ettevõtjad saaksid täielikult osa CERNis pakutavatest võimalustest, peame saama teadusasutuse täisliikmeks,» ütles Ratas, kes külastas CERNi tänavu jaanuaris.

Jüri Ratas jaanuaris CERNis.
Jüri Ratas jaanuaris CERNis. Foto: Triin Oppi/valitsuse kommunikatsioonibüroo

CERNiga liitudes saavad Eesti ettevõtted osaleda tippteadusasutuse hangetes. Eesti inseneridel avaneb võimalus tihedamaks koostööks maailmatasemel ametikaaslastega, sest kuigi CERN on teadusasutus, töötab seal ühe teadlase kohta kümme inseneri – 22 liikmesriigiga CERN haldab Suurt Osakestepõrgutit, mis on maailma suurim osakestefüüsika labor.

CERNiga liitumist toetab ka Teadus- ja Arendusnõukogu, mis arutas ühinemisel avanevaid võimalusi eelmise aasta märtsis. CERNi liikmesusega on arvestatud 2018–2021 riigieelarve strateegias 1,43 miljoni euroga aastas alates 2019.

Tagasi üles