Haruldane kivileid kinnitab: inimlased kõndisid püstijalu juba 3,3 miljonit aastat tagasi

Austrolopiteekused. Pilt on illustreeriv. Foto: Dawid A. Iurino / AP / Scanpix

Etioopiast leitud kolmeaastase Australopitecus’e jalaluu ei jäta kahtlust – kahel jalal kõndimine hakkas arenema juba 3 miljonit aastat tagasi, kuigi võimalus varbaid haaramiseks kasutada säilis veel mõnda aega.

Tegemist on liigiga, kelle hulka kuulub ka üks maailma kuulsamatest varase inimlase leidudest Lucy. Pärast Astralopitecus afarensis’e avastamist on teadlaste seas toimunud tõsiseid vaidlusi teemal, et kas Lucy ja tema liigikaaslased käisid ikka nüüdisinimese moel kahel jalal või arenes see eripära välja hiljem. Kokku on see vaidlus kestnud juba ligi neli aastakümmet.

Ajakirjas Science Advances kirjeldavad teadlased eesotsas Dartmouth College’i paleoantropoloogi Jeremy DeSilvaga aga ühe Etioopiast Dikikast leitud 3,3 miljoni aasta vanuse luujäänuse analüüsi, mis ei jäta enam kahtlusteks kuigi palju ruumi – jalalaba joondus põlve ja pahkluu suhtes üsna täpselt samamoodi nagu nüüdisinimestel keha raskuskeskme alla. Selline anatoomiline ülesehitus on aga iseloomulik just kahel jalal käivatele loomadele, kirjutab Science News.

Foto: Jeremy DeSilva & Cody Prang

Uuringu käigus võrdlesid DeSilva ja kolleegid luutükke tänapäevaste inimlaste nagu nüüdisinimeste, bonobote, gorillade, orangutanide ja šimpanside vastavate luudega. Tuli välja, et jala kõrgvõlvi anatoomia toetas just ülevalt tulevat raskust. See on aga omadus, mis on olemas inimestel samas, kui teiste inimlaste jalavõlvid on pigem madalamad.

«[Leitud] lapse jala anatoomia on üllatavalt nüüdisinimese moodi,» tunnistas DeSilva ning oletas, et tõenäoselt soosis kõrgema jalavõlvi arenemist suurem püstijalu käimine lapsepõlves.

Ülejäänud luutükkide anatoomilised iseärasused näitavad, et leitud isend pidi olema naissoost ning surma hetkel oli ta ligikaudu kolmeaastane.