/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2018/06/29/7926372t1h29ba.jpg)
Vareslased on targemate lindude hulgas ning Uus-Kaledoonia vares on nende hulgas üks kirkamaid krihvleid. Värske uuring näitab, et neil lindudel võib esineda midagi kultuuri sarnast, loomad suudavad valmistada tööriistu mälu järgi, väidatavalt oma arus välja töötatud juhiste järgi.
Eksperiment seadis vareste ette aparaadi, millest nad said teatava suurusega paberitükkide vastu lunastada toitu. Aparaadi kallale lasti kaheksa metsikut Uus-Kaledoonia varest, kes kiiresti õppisid neile antud paberijuppe masinasse sisestama saamaks autasuks maitsvaid palasid. Seejärel võtsid teadlased vareste eest valmis lõigatud paberitükid ära ning andsis lindudele suured paberilehed. Varesed hakkasid varmalt paberit väiksemaks rebima ning masinasse toppima, vahendab AFP.
Masin tunnistas vareste valmistatud žetoone ning linnud said oma pala kätte. Tähelepanuväärne on siin asjaolu, et paberi rebimise ajal ei olnud vareste ees ühtegi teadlaste valmistatud õige suurusega paberijuppi. Seega pidid linnud mäletama, milline suurus masinale passis ning selle järgi uue tüki suurest paberilehest välja rebima.
Töö kaasautor Alex Taylor võrdleb seda paberlennuki voltimisega. Voltimisele saab läheneda kahel viisil: kas järgida sammhaaval juhendit ning murda selle järgi paberit või siis üritada ette kujutada soovitud lõppprodukti ning hakata seejärel paberit sobivaks vormima. Taylor koos kolleegidega väidab, et varesed kasutasid just teist mõtteviisi uute žetoonide valmistamiseks. Uus-Kaledoonia varesed valmistavad nii laboratoorsetes tingimustes kui looduses iseseisvalt konkse, et saakloomi putukaid õõnsustest ja pragudest välja kiskuda. Linnud painutavad toidu kätte saamiseks nii traati kui oksi.
Taylori ja kolleegide eksperiment peaks vastama, kas vareste oskusel tööriistu valmistada on geneetiline päritolu või õpivad nad seda tegema jälgides vanemaid suguvendi. Leidub neid, kes sellist käitumist kutsuksid mingit sorti kultuuri tunnuseks, niiöelda tööriistade valmistamise traditsiooniks. Teada on, et osad Uus-Kaledoonia varesed ei painuta putukate otsimise oksi, vaid kasutavad igasuguseid ettejuhtuvaid raage. See nagu annaks tunnistust, et vaid osad linnud on tööriistade valmistamise oskuse endale selgeks teinud ning seega peab tegemist olema õpituga.
Loomade intellekt (nagu ka inimese oma, ent selle teema jätame hoopiski filosoofidele juurelda) on omamoodi Hiina karbi mõistatus. Teadlased saavad jälgida vaid loomade käitumist, mitte nendega otse suhelda ning seega on nende järeldused paratamatult kaudsed. Tõsikindlus on sellistes juhtudel hoopiski tinglik kriteerium.