Ebatavaline ja ähvardav loodus: parasiitherilane paljuneb nagu kultusfilmi «Tulnukas» koletis

Dolichogenidea xenomorph isegi näeb natuke välja, nagu filmikoletis, must ja kiiskav. Foto: Erinn Fagan-Jeffries

Dolichogenidea xenomorph paljuneb väga sarnaselt elukale, kes on popkultuuri talletunud kui üks õudsamaid ja võikamaid filmikoletisi. Xenomorphina tuntud peletis andis oma nime ka uue herilaseliigile, kes röövikute kallal võrdväärseid võikaid tegusid kord saadab.

D. xenomoprh muneb oma munad röövikuisse, kus vastsed kooruvad ning purskuvad ohvri kehast välja sarnaselt kui kuulsas stseenis John Hurti rinnust 1979. aasta filmis «Tulnukas». Tarvitades röövikut toidusena kasvavad herilasevastsed kiiresti täiskasvanuks ning kogu vägivaldne parasiitlustsükkel algab otsast peale.

Rangelt võttes peab D. xenomorph'i parasitoidiks, mitte parasiidiks. Kagu-Austraalias elavad vastavastatud loomad tapavad parasiitliku tegevuse käigus peremeesorganismi, samas enamik maailma parasiite üritavad seda just vältida.

D. xenomorph on inimesega võrreldes väga väike, valmik kasvab kuni viie millimeetri pikkuseks. Saakloomade röövikutega võrreldes annab ta aga filmipeletise mõõdu välja küll. Emastel on ka ebatavaliselt pikk muneti ehk ovipositor, elund mille abil röövikutesse munad munetakse.

Parasiitherilasi on ilm täis, sellesse taksonoomilisse perekonda kuulub sadu tuhandeid tuntud liike. Uute avastamine ei ole eriline üllatus, küll aga kipuvad teadlaseid ja entomoloogihuvilisi hämmastama parasiteerimise erinevate ning tihtipeale inimestele õõvastavatena mõjuvaid meetodeid. Charles Darwini tunnistas oma kirjas botaanik Asa Gray'le, et hülgas oma usu jumalasse just parasiitherilasi uurides, keeldudes tunnistamast, et absoluutselt hea ja kõikvõimas jumal säärase looduse loonud oleks.

D. xenomorph’i avastamist kirjeldati teadusajakirjas Journal of Hymenoptera Research.