:format(webp)/nginx/o/2018/06/27/7924082t1ha4be.jpg)
Saksamaal välja kaevate 12 000 aasta vanused hirvesäilmed kannavad märke jahipidamisest. Kuna sel ajal elas Euroopa aladel vaid meie sugulasliik neandertallane, siis on see hirv üks väheseid tunnuseid nende muistsete inimeste jahipidamise kommetest ning viisidest.
Hirve vaagnaluud katavad kriimustused ja läbib auk, mille ainsaks põhjuseks sai olla mõni relv, arvatavasti mingit sorti oda. Vaagnaluu vigastuste analüüs näitab ka, et kütt pidi olema saakloomale lähedal ning antud hoop ei sadanud hirve ihusse väga kiiresti. Seega pidid neandertallased harrastama keerukat jahti, mil loomi ühiste jõududega tapale meelitati-hirmutati. Vastasel juhul poleks lähedane surmav hoop võimalik, seisab arheoloogide teates.
/nginx/o/2018/06/27/7924083t1hd701.jpg)
Hirvekondid kaevati Saksamaal maast välja juba 20 aastat tagasi, aga põhjapanev analüüs sai tehnoloogia arenedes võimalikuks alles nüüd. Kuigi sama vanu ja vanemaidki puidust odasid on Euroopa aladelt ning mujaltki leitud ka varem, on ajakirjas Nature kirjeldatud töö esimene tõeline tõend neandertallaste jahikommete kohta. Peale vaagnaluu kandsid endal vägivalla märke ka hirve kaelalülid.
Viimastel aastatel on neandertallaste kuvand tunduvalt muutunud. Minevikus on meie vanemate sugulaste nime peetud lauas nõnda solvavaks, et oli läbivaks motiiviks võib-olla kõige omanäolisemas kodumaises ulmefilmis «Tulnukas». Kuid aasta kevadel tehtud avastus, et Hispaania koopamaalingud on nõnda vanad, et autoreiks sobivad vaid neandertallased ning nüüd siis keerukad jahikombed muudavad teadlaste arusaama meie vanematest vendadest. Tegemist oli pigem tänapäeva inimesega vaimselt lähedase liigiga.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)