Viimase 57 aasta andmed näitavad, et jaanilaupäeva maksimumtemperatuur on keskmiselt 22 kraadi sooja ning külmematel tundidel ligi kaheksa soojakraadi. Alati vihma ei ole sadanud, kuid üle riigi täiesti põuaseid aastaid on olnud vaid üheksa.
Interaktiivne ilmagraafik: kas jaanidel on soojem kui jõuludel, millal oli troopiliselt soe ja kallas kui oavarrest
Eri aastate ilmainfo vaatamiseks tõmba hiirega sinist mummu.
Keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus pani Postimehe palvel kokku jaanilaupäeva ilmade maksimumid, miinimumid ja sademete hulga üle kogu Eesti. Järjepidevalt leidus andmeid alates 1961. aastast. Ilmaandmeid vaadates leiab kinnitust juba teada tõsiasi: me elame väga vahelduva ja muutliku kliimaga riigis. Suurim temperatuuride vahe ühel aastal on natuke enam kui 20 kraadi, väikseim aga ligi viis. Nii mõnelgi aastal on jaanilaupäeva öö olnud päris jäiselt külm, aga siiski, alati on olnud plusskraadid. Külmim, 0,4 kraadi plusspoolel oli öö 1977. aastal Jõgeval. Seevastu troopiliselt kuum oli 1999. aastal Pakril, seal mõõdeti koguni 29 soojakraadi.
Ilmateenistuse ennustus jaanilaupäevaks: kaugeneb tormine madalrõhkkond Lapimaale ning läänekaarde pöörduv tuul nõrgeneb. Tsüklonist on alles jäänud veidi niiskust ning aeg-ajalt liigub üle taeva kergeid vihmasabinaid. Õhtu poole läheb isegi kuivemaks. Jahenenud õhumassi all on öösel sooja 7 kuni 13 kraadi, päeval teeb päike oma töö ja tõstab õhutemperatuuri 15 kuni 20 kraadini.
Jaaniöö möödub nõrgas rõhuväljas suurema sajuta, nõrga tuulega ning õhutemperatuur peegeldab eelnevat ööd: sooja on 7 kuni 13 kraadi. Samal ajal läheneb Musta mere äärest madalrõhkkond, mis päeval Peipsi taha Venemaale liigub. Pöörisega seotud tihedad vihmapilved jõuavad Eesti kagunurka hommikul ning levivad kiiresti edasi loode suunas.
Pärastlõunaks võib sajuala katta juba terve maa. Tuul pöördub põhjakaarde, muutub puhanguliseks ning lisab jahedusetunde. Enne sadu tõuseb õhutemperatuur Lääne-Eestis 17 kraadini, idas-kagus jääb halli ja sajuse taeva all ka 15 püüdmatuks.