Uuring: positiivne kokkupuude lindudega suurendab inimese üldist heaolu

Pilt on illustreeriv Foto: Villager Jim / Mercury Press / Caters News Agency / Scanpix

Lindude vilgas tegutsemine, kevadine laul ja toidumaja külastamine talvel tekitavad emotsioone, mille positiivset mõju inimese heaolule on tõendanud mitmed uuringud, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Linnud tolmeldavad ja levitavad taimi, ohjavad kahjureid, pakkudes olulist mittemateriaalset kasu ning parendades meie loodustunnetust. Paraku puutuvad inimesed kokku ka lindude negatiivse poolega – väljaheidetega pargipingil ja autol, valju lärmi, haisu, inimeste ründamise, vara lõhkumise, haiguste levitamise, veekogude reostamisega. Asustustiheduse tõttu on just linnad inimeste ja lindude kokkupõrgete tulipunktiks.

Lõuna-Inglismaal uuriti sõltuvalt inimasustusest ja hoonestusest linnalindudesse suhtumist. Eelnevate uuringute põhjal jaotati linnud positiivseid hüvesid pakkuvateks ja mittepakkuvateks, kus positiivsete hulka kuulus 35 liiki valdavalt väikeseid laululinde, mittepakkuvate hulka aga tuvid, vareslased ja kajakad.

Erinevates linnapiirkondades tehtud linnuloendused näitasid, et sõltuvalt piirkonna sotsiaalmajanduslikust olukorrast on hüvesid pakkuvate lindude arvukus ja liigirikkus üle 2,5 korra mittepakkujatest suurem: ühe elaniku kohta leidus keskmiselt 1,09 hüve pakkuvat ja 0,42 mittepakkuvat lindu. Lisaks oli hüvesid pakkuvaid linde rohkem suurema sissetulekuga majapidamiste lähistel. Kuid inimasustuse ja lindude suhe ei olnud kõikjal sarnane – hüvesid pakkuvaid linde oli kõige rohkem keskmise inimasustusega piirkonnas (1000 inimest/0,25 km²), tihedamalt asustatud piirkondades kahanes liigirikkus oluliselt.

Hüvesid mittepakkuvate lindude arvukus ja liigirikkus sõltusid aga kõikjal inimasustusest – mida rohkem inimesi, seda rohkem liike ja linde. Kui keskmise inimasustuse juures oli hüvesid pakkuvate lindude osakaal ka suurem (3,5:1), siis näiteks kesklinnades, kus asustustihedus on suurem ning elutseb palju kõigesööjatest hea kohanemisvõimega inimestele hüvesid mittepakkuvaid liike, muutus suhe võrdseks (1:1).

Eelkirjeldatu ei tulene pelgalt inimeste arvust, vaid ka sellega kaasnevast maastikukasutusest (rohealade rohkusest), häirimisest ja ressursside kättesaadavusest. See aga tähendab, et sotsiaalmajanduslikult olulistes piirkondades, näiteks kesklinna ärikvartalites, on inimestel lindudega oluliselt vähem kontakte ja nende tekkimisel on tõenäosus positiivsete ja negatiivsete emotsioonide kogemiseks sama.

Seega tuleks lindudesse ja üldisemalt ka loodusesse suhtumise parandamiseks tõsta tiheasustusega aladel rohealade kvaliteeti – parandada lindude toitumis- ja pesitsusvõimalusi –, mis meelitaks sinna rohkem hüvesid pakkuvaid linde. Sagedased negatiivsed kontaktid võivad süvendada piirkonna inimeste linnuvaenulikkust, mis omakorda põhjustab üldist loodusest ja loodushoiust võõrdumist.

Läbiviidud uuringu autorid soovitavad selle vältimiseks esmalt investeerida rohealade kvaliteeti, suurendada taimestiku liigirikkust ja struktuuri, mis loob elupaiku erinevatele linnuliikidele, suurendab lindude arvukust ja seega ka positiivseid kontakte; teiseks – ennetada probleemliike, eemaldades võimalikke pesitsuskohti ja piirata ligipääsu toiduallikatele. Paraku ei ole teadlaste poolt väljapakutu rakendamine tänaseni väga levinud, kuna vajalikud teadmised liikide ökoloogiast on otsustajatel sageli puudulikud.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Applied Ecology.