Ülevaateuuring: imetajad üle maailma pagevad inimese eest öö varju (1)

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsseaema koos põrsastega Poolas, Gdynia linnas. Metsead on tavaliselt päevase eluviisiga, kuid inimtegevus on neidki loomi sundinud öösel elama.
Metsseaema koos põrsastega Poolas, Gdynia linnas. Metsead on tavaliselt päevase eluviisiga, kuid inimtegevus on neidki loomi sundinud öösel elama. Foto: Radu Sigheti / Reuters / Scanpix

Värskest ülevaateuuringust selgub, et väga paljud imetajad on inimeste läheduses muutnud oma ööpäevast elurütmi, et just meid vältida. Uuring toob esile, et loomade jaoks pole vahet, kas inimtegevus, millega nad kokku puutuvad, on jaht või pikniku pidamine.

Esimene sellelaadne metauuring analüüsis 76 teadustöö sisu, mis omakorda olid jälginud 62 eri imetajaliigi une ning aktiivsuse rütmide muutumist. Lõviosa uuritud liikidest on keskelt läbi 20 protsenti aktiivsemad öösiti kui nende suguvennad, kes elavad inimestest puutumata aladel, vahendab Nature.

Metsikus looduses jagavad koiotid oma argitegevused enam-vähem võrdselt öö ja päeva vahel. Kuid inimtegevuse juures, olgu selleks asustus, teed, põllud või looduspark, on koiotid tunduvalt aktiivsemad öösel. Päevaseks ajaks jätavad nad vaid 30 protsenti oma tegemistest.

Sarnane lugu on ka must-hobuantiloobiga Ida- ja Lõuna-Aafrika savannides. Tavaliselt tegutsevad need loomad päevasel ajal, kuid Hwange looduskaitsealal ning jahipargis Zimbabwes on nad ajastanud ligi poole oma toimetustest pimedale ajale.

Tegemist on esimese uuringuga, mis vaatleb säärase ulatusega inimtegevuse otsest mõju loomade igapäevasele käitumisele. Uurimusest ei selgu otseseid tõendeid, kas elurütmi muutumine ka loomadele liiga teeb. Kuid autorid on siiski pigem ettevaatlikul seisukohal, ööpäevase rütmi kaunis järsud muutused võivad näiteks päevastele kiskjatele kaasa tuua toidu vähenemise. Valges küttima harjunud loom ei pruugi pimeduses kuigi edukas olla. Samane mõju võib öisel eluviisil olla ka paljunemisedukusel.

Teadusajakirjas Science avaldatud uurimuse autorid toovad välja huvitava seaduspära. Uuritud loomad väldivad inimesi ka aladel, kus nende elualad on võrdlemisi puutumata ning loomi ka ei jahita. Näiteks looduskaitsealal sage pikniku pidamine heidutab loomi samaväärselt kui jahipidamine.

Olles öösel ärkvel, et inimesi vältida, võib olla peale loomade otsese kasu ka kaudseid kahjusid. Ökosüsteemides, mille tasakaalumehhanismid pole eriti hästi mõistetud, võib mõni säärane tegur põhjustada kaugeleulatuvaid tagajärgi, mida teadlased täna ei näe. Kui mõne liigi käitumine muutub tuntavalt, nagu käesolevast uurimusest teada saame, siis see võib mõjutada kõiki teisi liike, millega loomad kokku puutuvad.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles