Ülevaade: Antarktika sulab kiiremini ja tõstab veetaset rohkem kui kunagi varem

Antarktika sulab kiiremini kui kunagi varem selgub ülevaateuuringust. Foto: Alexandre Meneghini / Reuters / Scanpix

Suur ülevaateuuring viimase veerandsaja aasta kohta toob murettekitavaid uudiseid. Antarktika sulab üha kiiremini ja kiiremini, lõunamandri kaduvad jääväljad on saanud suurimaks üleilmse mereveetaseme tõusu põhjustajateks.

Tänaseks murdub Antarktika liustike küljest 200 miljardit tonni jääd aastas, mis omakorda tõstab üleilmset meretaset 0.6 millimeetrit aastas, ligi kolm korda rohkem kui viimaste hinnangute tegemise ajal kuus aastat tagasi, vahendab BBC.

Millal sulamise kiirenemine algas, pole teada, sest sellest ajast puuduvad andmed, seletas Andrew Shepherd, IMBIE (Ice sheet Mass Balance Inter-comparison Exercise ehk jääkilbi massimäära võrdlev uurimus) juht. Rahvusvaheline IMBIE meeskond avaldas oma analüüside tulemused mainekas teadusajakirjas Nature. Alates 1992. aastast on teadlaste päralt suur andmekogu mis pärineb Antarktikat jälginud keskkonnasatelliitidelt. Suuruuring hõlmabki 25 aastat, 1992-2017.

Satelliidid on sellel ajaperioodil katkematult mõõtnud Antarktika jääkilbi suurust, liikumist ning mõned spetsiifilised instrumendid on suutnud tabada ka jääkihi massi, tuvastades õrnu muutusi satelliidile mõjuva gravitatsiooni määras.

«Täna on Antarktikas liiga soe, pool kraadi rohkem, kui kontinent vastu peaks. Liustike põhi sulab iga aasta pea viis meetrit ning just see põhjustab mereveetaseme tõusu,» ütles Shepherd BBC’le.

Antarktikauurijad jagavad lõunamandri kolmeks tinglikuks osaks, milles kõigis käituvad jääkilp ja liustikud väheke erinevalt. Lääne-Antarktika rannikut katavad peamiselt merre suubuvad liustikud, mis sulavadki kõige kiiremini. 1992. aastal sulas Lääne-Antarktikas 53 miljardit tonni jääd. Mullu sulas 159 miljardit tonni.

Antarktika poolsaar, maanina mis ulatub Lõuna-Ameerika tipu poole, on samuti suures osas kaetud merre voolavate liustikega. Ka seal on jää sulamine tugevalt kasvanud, seitsmelt miljardilt tonnilt aastas 33 miljardini. Suures osas on selle põhjustanud liustike suudmete ees merel hulpivate jääkihtide kadumine, mis on omakorda liustikud jätnud sooja merevee sulatada.

Vaid Ida-Antarktikas täheldasid teadlased märke olukorra paranemisest. Sealne rannikujoon on kõige sirgem ning lühem ning jääd mõjutab meresoojus kõige vähem. Lisaks suurendab sealse jää määra lumesadu. Kuid kahjuks Ida-Antarktika jääkilbi kasv on liiga väike, et tasakaalustada mujal toimuvat hoogsat sulamist.

Kuna üleilmselt tõuseb merevesi umbes kolm millimeetrit aastas, on Antarktika jääsula roll selles oma 0,6 millimeetriga märkimisväärne. Seega on tänaseks suurim mereveetõusu üksikpõhjus just Antarktika jää sulamine, mitte enam Gröönimaal toimuv. Alates 1992. aastast on Antarktika merre heitnud ligi 2,7 triljonit tonni jääd, mis on veerandi sajandi jooksul merevee taset tõstnud 7,5 millimeetrit.

IMBIE teadlased kavatsevad edasiste vaatlustega jõuda jälile nende protsesside põhjustele ning laiematele üleilmsetele mõjudele.